Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba tubli 15 aastat. Laeva meeskond on natuke läbi aegade vahetunud ja ka alus ise on aastal 2016 ja ka 2022 aastal vahetunud, kuid ajalooline nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. . Teine Cassandra oli Beneteau First 34.7 . Alates 2022 seilab meredel kolmas laev, seekord X-35 aga nimi ikka sama.

18.12.21

NIMEPÄEV

 

Novembris 1918 algas Vabadussõda. Briti mereväe eskaader 13 laevaga oli teel Tallinna, ülesandeks toetada Eestit Vabadussõjas. Tormisel 5.12.1918 ööl hukkus Vilsandi tuletorni traaversis Saksa miini läbi sõjalaev HMS CASSANDRA. Nädal hiljem jõuti Tallinna ning heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge.

Mõni aasta tagasi külastasime sel päeval Püha Vaimu kirikus inglisekeelset teenistust, sest HMS CASSANDRA oli ju Briti sõjalaev ning seal asuvad laeva mälestusplaadid. Nüüd oli plaan külastada Rootsi Mihkli kiriku rootsikeelset teenistust, sest seda riiki ja kirikuid külastame oma reisidel ning lisaks hoolitseb see kirik ka Naissaare, Pakri saarte koguduste ning Rootsi kultuuri eest Eestis üldiselt.

 Aga Vana tahtis, et eelmisel öösel oli Saaremaal 21 kraadi külma ning Jaanisel külmus auto küttesüsteemis kondents ning  auto ei läinud käima ja ta jäi tulemata. Lisaks sadas ka Tallinnas öösel 50 cm lund ning siis juhtus jõuluime! Just kiriku uksele jõudes valgus kogu vastasmaja katuse lumi korraga alla kitsale Rüütli tänavale otse minu kõrvale. Olin sinna poole seljaga ning mingit häält ka ei kaasnenud. Lihtsalt leidsin ennast äkitselt keset valget pilve, nähtavus oli null, ei seletanud enam kiriku ust, ega mõni meeter tagapool tulnud abikaasat, lihtsalt keerutasin ja kobasin segasena valges helvestepilves ümberringi. Mõnekümne sekundi järel pilv muidugi hajus ja kõigil oli juhtunust palju rõõmu.

 Peale 2. advendi teenistust, glögi ja kringlit ning laste luutsipäeva lauluproovi jalutaksime läbi esimese lume Raekoja platsi Jõuluturu ja müstilise vanalinna, mis on asju täis ja pole enam nii inimtühi, kui epideemia algusaegadel. Lõunasöögi võtsime vana Tallinna restoranis Controvento (tihttuul it. k), mis meenutas suvel Garda järve ääres korduvalt külastatud restorani Sottovento (pärituul it. k). Keegi võiks ka Eestis oma restoranile panna nimeks näiteks Kontrasoot.

 

Alo Tamm.

No comments: