TEISTEGA JOONELE. 65. MUHU VÄINA REGATT

 Selle suve purjetamise tähtsündmus oli muidugi Muhu Väina regatt (09. 07 - 16.07.2022)

Laupäeval

panime Haapsalus laevale purjed peale tagasi, mille Alo ja Indrek kaalumise ajaks olid maha võtnud. Samuti veel muid väiksemaid ettevalmistusi, nagu varustuse paiknemise skeem kajutiseinale ja päästerõnga tuli reelingusse kinnitada. Pliidi gaasi oli Elisa Tallinnas Propaani firmas saanud Rootsi standardi järgsesse kaheliitrisesse ballooni täita ja spinnakeride numbrid oli Nautiske ka ära vahetanud. Juhan oli ka uue plotteri toonud, sest eelmine oli moraalselt amortiseerunud, Eesti navigatsioonikaarte polnud sellele sobivatel kandjatel enam saadaval.

Oluline sündmus oli veel ka vööri ja ahtrisse CASSANDRA nime peale kleepimine. Siis oligi laev regatiks valmis.

Juubeliregati osalejakingitus oli lilleline Plantation rummi puff.

 Jaanis kleepis laupäeval veel klahvide juurde otste nimed, et need sassi ei läheks.

Pühapäeval saabusid veel Teddi, Herman ja Saaremaalt jõudis esimese praamiga täpselt pardale Andres. Andres ütles, et sadamas sedavõrd paljusid vanu sõpru nähes tuli päris võidusõidu tunne peale :-)

Teisel pool Rukkirahu antud start Kõiguste suunas oli meile selle laevaga esimene võistlusstart ning kolmas start üldse! Seega olime stardis üle, ei tunnetanud veel gabariiti ja käiguomadusi. Pidime siis stardiliinist tagasi minema ja kaotasime konkurentidele kohe vähemalt viis minutit. Samas oli tuul siiski vaikne ning X-35 käiguomadused täispurjes on sellise ilmaga head. Kübassaare all oli tuulevaikus ning sisuliselt sai võidusõit täiesti uue stardi. Mindi otsekursist ka oluliselt maa poole, kuid meie jäime laevastiku keskele, mis kandis hästi.

Spinnakeri seekel oli halvasti kinni ja tõmbasime valli toppi. Seega lõpukrüssu minnes pidime poi juures teiste vahel kõigepealt spinni koristama ja alles siis saime eespurje üles võtta, sest spinn oli nüüd heisatud eespurje valliga. Finišikrüss oli aga väga kaunis, laev läks teistest teravamalt ja vaikses tuules ka hoogsalt. Füüsiliselt olime sadamas kõigist laevadest u. esimese 20 seas, aga kuna distants oli siiski 50 miili, jäime palliga veidi taha poole. Indrek tõi õhtul valli mastist alla.

Kõiguste sadama seljanka hind oli esimesel õhtul 8 eurot.

 Esmaspäevaks oli meil planeeritud meeskonna muutus, aga tuult Kõiguste ringiks ei olnud ja kohale tulnud Erik sõita ei saanudki. Martini pere sai see-eest aga kauni Saaremaa suvepäeva. Nad olid just Šotimaalt saabunud ning toonud kaasa eriti suitsust teaduspõhiselt arendatud degusteerimisviskit.

Õhtul toimus ühine Muhu Väina regati gurmee-õhtusõök värske kurgi salati ja krevettidega.

Teisipäeval oli meil kolmas meeskonnavahetus, kui liitus Jaanus. Ennustus näitas kuni 20 m/s tuult, tegelikult nägime oma kelladel kuni 14 m/s. Meile oli see aga alles teine start selle laevaga. Tutvusime alles käiguomadustega, olime selgelt alamehitatud ning seega rehvisime kohe kahe rehviga. Lisaks startisime üldse ainult groodi all, sest meie heavy eespurje pirsiliik oli viga saanud. Leidsime siiski avariilahenduse, heiskasime purje ja pöörasime kursile!

Sel etapil lõhuti purjeid, roole, oli katkestajaid. Saime turvaliselt kohale, kuigi mitte esimeste hulgas.

Kihnus oli seljanka tasuta. Hamburger ka poole odavam kui Kõigustes.

Kolmapäevane Kihnu ring oli see-eest täielik shampagne sailing. Tuul puhus 3-6 m/s, läksime täispurjes, heiskasime spinnakere ja light eespurje. Füüsiliselt oma grupis 4-dana finišis, palliga jäime 10-ks.

 

Neljapäeval oli jälle keskeltläbi 10 m/s külgtuul, aga enam me ei rehvinud. Aga spinnakeri ka ei heisanud, pagilist külgtuult oleks selle meeskonnaga olnud raske olnud maha kallutada. Jõudsime Pärnusse.

 

Reedel oli Pärnus lühirada. Vaid neli korda võistlusstarti proovinuna, kokku harjutamata, tuul 6-11 m/s. Sel sõidul tugevdas meeskonda vapralt veel ka Martini poeg Ott Marten, kes oma 13 eluaastaga siiski regati noorimaks osalejaks ei osutunud.

Tagasikutsed; ühes stardis jäi JAZZ vastutuult ette triivi, saime pardad kergelt kokku; tagasikutsed; olime veelkord üle.

Teises sõidus kohtusime aga rajal jahiga TUULELIND, meie olime vasakuga, peaaegu eest läbi, aga nemad ka kokkupõrke ärahoidmiseks ei vallanud. Tulemuseks tagant-paremalt otsasõit vöörpiigiga meie reelingusse. Osalesime erinevates võistlusgruppides, seega polnud konkurentsiküsimus, aga segadust mõlemal kui palju!

 Laupäeval viimasel avamereringil oli ilm sisuliselt sama nagu teisipäeval, aga enam me ei rehvinud. Aga ei perform-inud ka. Ülemises märgis ei tulnud groot piisavalt järgi, laev luhvas poi otsa, poi kõhu alt läbi (õnneks plastikkattega) ja tegime karistusringi.

Sildusime 10 m/s allatuulega ja mõtlesime sadamas, kuidas sellise ilmaga merel hakkama saime :-) eks muidugi oli äikesepagisid juba ka lisandunud.

 Kokku 19 koht oma grupis. Aga kogemusi, sõprust ja enesekindlust uue laevaga tuhandete väärtuses!

 Alo Tamm.

 Foto: teistega joonele.

Foto: Jaanis "klaverile" silte kleepimas.

Foto: Indrek mastis.