Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba tubli 15 aastat. Laeva meeskond on natuke läbi aegade vahetunud ja ka alus ise on aastal 2016 ja ka 2022 aastal vahetunud, kuid ajalooline nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. . Teine Cassandra oli Beneteau First 34.7 . Alates 2022 seilab meredel kolmas laev, seekord X-35 aga nimi ikka sama.

20.11.22

TIIMIJOPE

 Mitu jopet on juba amortiseerunud ja mõnel veel pole ka. Meie senine jope-bränd enam meie mudelit Euroopa turule ei tooda. Võib-olla siis ongi aeg järgmise mudeli poole vaadata.

Eks selliseid võrkvoodril koorikjopesid on igal tootjal, samas võiks ta olla ka veidi teistsugune, kuid siiski meie soovidele vastav – õhuke, tuulekindel, taskutega, ilma kapuutsita, tumesinine, kasutatav sadamas ja ka väljaspool sadamat.

 Sobiva unisex mudeli Harbour Jacket leidsime sel korral Rootsi purjetaja Pelle Petterson’i omanimelisest kollektsioonist. Igati moodne ja kaunis, soonikvärvli ja -mansettidega, materjal veelgi rohkem tavakanga sarnane. Kõik suurused on saadaval ja mõnda aega lubatakse seda mudelit ka veel edaspidi valmistada.

Laev on meil nüüd skandinaavlane, siis ka jope samast maailma servast, igati loogiline areng!

 Kellel huvi, saab proovida minu juures või Kakumäe sadamas Pelle P poes.

Hind koos laeva nime ja purjenumbriga 175 eurot.

 Alo.




30.10.22

JÄÄTÜKKIDEGA VÕIDU

 

 

See regatt, mille algatas jaht Vesileenu naiskond,  on paar aastat kandnud ka Saaremaa maadeavastaja BELLINGSHAUSENI nime. Nüüd, 2022 aastal oli võidusõit ka SMS karika arvestuses. Suuri laevu peale meie välja ei tulnudki, aga väiksemate klassis oli uue nimena kohal JADE Kuressaarest ja tegi meie kõrval head käiku.

Ilm oli vaikne ja soe ning viimane väljumine jättis hooajast väga mõnusa mälestuse.

Pühapäeval tõstsimegi laeva välja ning selgus, et olime mingist ajast kalavõrku vindis vedanud :-)

Tegelikult oli see võrgujupp tunda juba ka regati ajal, sest mootori all sõites laev vibreeris veidi imelikult. Arvasime, et ehk ei ole vint kenasti lahti läinud.

 

Alo.

2.10.22

Ruhnu regatt 2022

 Ruhnu regatil osalesin esmaskordselt ja ühtlasi oli see ka minu esimene purjetamiskogemus. Parajalt tuulisel augustikuu hommikul Cassandrale astudes ei olnud mul mingit ettekujutust, mida purjejahi meeskonda kuulumine tegelikult tähendab. Kiire ja ülevaatlik lühikoolitus kõige olulisemast ja sõit Roomassaarest võis alata.

Suurema lainetuse aitas üle elada unustavalt silmapiiri ja teiste jahtide silmitsemine, mis mõjus omamoodi teraapiliselt ning lasi vaimul puhata. Samuti said selgeks esmatähtsad purjetamismõisted: “paut”, liin”, “ots” ja “spinnaker”. Teadmistepanka salvestus ka “seasõrg”, mis kasulik ka teistel elualadel. Hoopis teise feelingu andis regatile Ruhnu Rahu festival ja regatimelu koos kohalike vaatamisväärsuste ja väikesaare idülliga. Nüüd jääb üle vaid oodata uusi meresõite. Suur aitäh Cassandra suurepärasele meeskonnale meeldejääva kogemuse ja toreda seltskonna eest.


Ele

28.9.22

ABRUKA KRUIIS

 

Merepäevade melu teisel päeval läksime Ülle ja Toomasega Abrukale. Nad olid just saabunud Fääri saarte ekskursioonilt, aga Abrukal oli veel käimata :-)

 

Ilm oli soe ja selge, aga tuul 10 m/s ümber, mis tegi sildumise põnevaks, eriti ärasildumise, kuna küljgtuul kippus vööri poi peale kandma. Õnneks oli kai peal teisi merepäevalisi laevnikke abistamas.


 Abrukal tegime külatänava ringi ja astusime sisse muuseumi, kus valmistuti algavaks maleturniiriks. Samuti saime teada, et kõrvaltalus valmistatakse laupäeviti Kuressaare parimat pizzat.

 Kuressaare kesklinna sadamasse tagasi jõudes nautisime juba teist õhtut järjest Hafeni resto toite ja teeninduse kiirust, millega saime ainult rahule jääda. Ka kohvi oli väga hea!

 

Alo.

 

Foto: Abruka tuletorn.

18.9.22

KURESSAARE MEREPÄEVAD

 


Viimati olesime Merepäevade eskaadrisõidul 2018.a. Vahepeal olid meeskonnal muud huvid, 2019 käisime Gotlandil Visby keskaja nädalal ning kaks viimast aastat möllas COVID.

 Sel aastal oli CASSANDRA aga eskaadri juhtlaevaks. Otse praamilt jõudsid pardale veel ka Ülle ja Toomas. Heiskasime laeval lipuehte ning hämaras proovisime ka tulede vanikut. Kaugelt paistis päris efektne!

Merepäevad olid oma kauni augustiilma, visiteeriva sõjalaeva EML Admiral Cowan ning mitmete esinejatega tuntud headuses. Nautisime Kuressaare sadamasillast teisel pool akvatooriumi esinenud Viie Miinuse, Liis Lemsalu ja Kukerpillide esinemist.

Saginat lisasid veel ka samal ajal linnas toimunud rahvusvahelise firma Bolt suvepäevad.

 

Alo.

 

17.8.22

SHAMPAGNE SAILING LASTEGA

 

SHAMPAGNE SAILING LASTEGA

 


Peale Muhu Väina sõitsime Pärnust tagasi kodusadamasse

Roomassaarde. Ülesõiduks saab ju ise ilma valida pealegi võtab see ülesõit terve päeva. Siis läksimegi – Jaanis, Alo koos Maria ja Elisaga ning Helina koos Enricoga, sest lapsed polnud ka veel uut laeva proovinud.

 

Kihnuni põristasime mootoriga, edasi nautisime jälle ideaalseid purjetamistingimusi, 4 m/s tuult, sile vesi, täispurjes 5 sõlme käiku. Igaüks sai kõiki töid ja rooli proovida, nautisime alkovaba Mulli, päikest ja kodumerd – täielik shampagne sailing päikseloojangusse!

 

Järgmisel hommikul hooldasime Jaanisega purjeid, groot tuli juba kolmandat korda maha võtta :-)

Lapsed nautisid Ooperipäevade melu ja kuurortlinna, õhtul saime viimase bussiga Pärnusse tagasi, kuhu oli jäänud meie auto. Palava päeva lõpetasime jäätisega Oliveri kohvikus.

Jälle kaks kauneimat puhkusepäeva!

 

 

Alo Tamm.

 

Foto: alkovaba Mull.

Foto: Elisa, Helina, Maria.

 

4.8.22

TEISTEGA JOONELE. 65. MUHU VÄINA REGATT

 Selle suve purjetamise tähtsündmus oli muidugi Muhu Väina regatt (09. 07 - 16.07.2022)

Laupäeval

panime Haapsalus laevale purjed peale tagasi, mille Alo ja Indrek kaalumise ajaks olid maha võtnud. Samuti veel muid väiksemaid ettevalmistusi, nagu varustuse paiknemise skeem kajutiseinale ja päästerõnga tuli reelingusse kinnitada. Pliidi gaasi oli Elisa Tallinnas Propaani firmas saanud Rootsi standardi järgsesse kaheliitrisesse ballooni täita ja spinnakeride numbrid oli Nautiske ka ära vahetanud. Juhan oli ka uue plotteri toonud, sest eelmine oli moraalselt amortiseerunud, Eesti navigatsioonikaarte polnud sellele sobivatel kandjatel enam saadaval.

Oluline sündmus oli veel ka vööri ja ahtrisse CASSANDRA nime peale kleepimine. Siis oligi laev regatiks valmis.

Juubeliregati osalejakingitus oli lilleline Plantation rummi puff.


 Jaanis kleepis laupäeval veel klahvide juurde otste nimed, et need sassi ei läheks.

Pühapäeval saabusid veel Teddi, Herman ja Saaremaalt jõudis esimese praamiga täpselt pardale Andres. Andres ütles, et sadamas sedavõrd paljusid vanu sõpru nähes tuli päris võidusõidu tunne peale :-)

Teisel pool Rukkirahu antud start Kõiguste suunas oli meile selle laevaga esimene võistlusstart ning kolmas start üldse! Seega olime stardis üle, ei tunnetanud veel gabariiti ja käiguomadusi. Pidime siis stardiliinist tagasi minema ja kaotasime konkurentidele kohe vähemalt viis minutit. Samas oli tuul siiski vaikne ning X-35 käiguomadused täispurjes on sellise ilmaga head. Kübassaare all oli tuulevaikus ning sisuliselt sai võidusõit täiesti uue stardi. Mindi otsekursist ka oluliselt maa poole, kuid meie jäime laevastiku keskele, mis kandis hästi.


Spinnakeri seekel oli halvasti kinni ja tõmbasime valli toppi. Seega lõpukrüssu minnes pidime poi juures teiste vahel kõigepealt spinni koristama ja alles siis saime eespurje üles võtta, sest spinn oli nüüd heisatud eespurje valliga. Finišikrüss oli aga väga kaunis, laev läks teistest teravamalt ja vaikses tuules ka hoogsalt. Füüsiliselt olime sadamas kõigist laevadest u. esimese 20 seas, aga kuna distants oli siiski 50 miili, jäime palliga veidi taha poole. Indrek tõi õhtul valli mastist alla.

Kõiguste sadama seljanka hind oli esimesel õhtul 8 eurot.

 Esmaspäevaks oli meil planeeritud meeskonna muutus, aga tuult Kõiguste ringiks ei olnud ja kohale tulnud Erik sõita ei saanudki. Martini pere sai see-eest aga kauni Saaremaa suvepäeva. Nad olid just Šotimaalt saabunud ning toonud kaasa eriti suitsust teaduspõhiselt arendatud degusteerimisviskit.

Õhtul toimus ühine Muhu Väina regati gurmee-õhtusõök värske kurgi salati ja krevettidega.

Teisipäeval oli meil kolmas meeskonnavahetus, kui liitus Jaanus. Ennustus näitas kuni 20 m/s tuult, tegelikult nägime oma kelladel kuni 14 m/s. Meile oli see aga alles teine start selle laevaga. Tutvusime alles käiguomadustega, olime selgelt alamehitatud ning seega rehvisime kohe kahe rehviga. Lisaks startisime üldse ainult groodi all, sest meie heavy eespurje pirsiliik oli viga saanud. Leidsime siiski avariilahenduse, heiskasime purje ja pöörasime kursile!

Sel etapil lõhuti purjeid, roole, oli katkestajaid. Saime turvaliselt kohale, kuigi mitte esimeste hulgas.

Kihnus oli seljanka tasuta. Hamburger ka poole odavam kui Kõigustes.

Kolmapäevane Kihnu ring oli see-eest täielik shampagne sailing. Tuul puhus 3-6 m/s, läksime täispurjes, heiskasime spinnakere ja light eespurje. Füüsiliselt oma grupis 4-dana finišis, palliga jäime 10-ks.

 

Neljapäeval oli jälle keskeltläbi 10 m/s külgtuul, aga enam me ei rehvinud. Aga spinnakeri ka ei heisanud, pagilist külgtuult oleks selle meeskonnaga olnud raske olnud maha kallutada. Jõudsime Pärnusse.

 

Reedel oli Pärnus lühirada. Vaid neli korda võistlusstarti proovinuna, kokku harjutamata, tuul 6-11 m/s. Sel sõidul tugevdas meeskonda vapralt veel ka Martini poeg Ott Marten, kes oma 13 eluaastaga siiski regati noorimaks osalejaks ei osutunud.

Tagasikutsed; ühes stardis jäi JAZZ vastutuult ette triivi, saime pardad kergelt kokku; tagasikutsed; olime veelkord üle.

Teises sõidus kohtusime aga rajal jahiga TUULELIND, meie olime vasakuga, peaaegu eest läbi, aga nemad ka kokkupõrke ärahoidmiseks ei vallanud. Tulemuseks tagant-paremalt otsasõit vöörpiigiga meie reelingusse. Osalesime erinevates võistlusgruppides, seega polnud konkurentsiküsimus, aga segadust mõlemal kui palju!

 Laupäeval viimasel avamereringil oli ilm sisuliselt sama nagu teisipäeval, aga enam me ei rehvinud. Aga ei perform-inud ka. Ülemises märgis ei tulnud groot piisavalt järgi, laev luhvas poi otsa, poi kõhu alt läbi (õnneks plastikkattega) ja tegime karistusringi.

Sildusime 10 m/s allatuulega ja mõtlesime sadamas, kuidas sellise ilmaga merel hakkama saime :-) eks muidugi oli äikesepagisid juba ka lisandunud.

 Kokku 19 koht oma grupis. Aga kogemusi, sõprust ja enesekindlust uue laevaga tuhandete väärtuses!

 Alo Tamm.

 Foto: teistega joonele.

Foto: Jaanis "klaverile" silte kleepimas.

Foto: Indrek mastis.