Kessu regatt, järjekorras 45.

 

45. Kessu regatt oli päev täis väljakutseid ja emotsioone!

Haapsalu Jahtklubi Kessu regatt pani proovile nii kannatuse kui ka otsustusvõime. 

Stardis olime veidi liiga innukad ning tegime valestardi. Keerasime otsa ringi, startisime uuesti ja saime rajale. 

 Juba algusest oli selge, et tuul tuleb nõrk, kuid tegelikkuses osutus see veelgi keerulisemaks – väga muutlik, keerutav ja ettearvamatu. Kõige raskem oligi aru saada, kus tuul päriselt puhub.

Rada oli ka paras rallrada, kokku oli 12 märki vaja võtta.

Kellele huvi pakub, siis rada oli selline:

Start Kajakarahu vasaku külje toodri (58°57.339’N; 23°27.772’E) juures, kohtunike laeva ja oranži lipuga poi vahelt.

Pinukse läänepoi (58°56.672’N; 23°24.344’E) jätta vasakule.

Odrarahu lõunapoi (58°55.029’N; 23°23.810’E) jätta paremale.

Leetselja rahu lõunatooder (58°54.527’N; 23°21.53’E) jätta paremale.

Rukkirahu läänetooder (58°54.274’N; 23°20.131’E) jätta vasakule.

Kumari vasaku külje poi (58°45.995’´N; 23°14.921’E) jätta vasakule.

Unterneemani madala parema külje poi (58°44.650’´N; 23°14.897’E) jätta paremale.

Langekare idatooder (58°48.7’N; 23°11.15’E) jätta paremale.

Kuivarahu parema külje tooder (58°52.868’N; 23°22.486’E) jätta paremale.

Kuivarahu vasaku külje tooder (58°53.073’N; 23°22.966’E) jätta vasakule.

Pinukse läänepoi (58°56.672’N; 23°24.34’E) jätta paremale.

Haapsalu Eeslahe põhjatooder (58°57.2642’N; 23°26.8413’E) jätta paremale.

Finiš Kajakarahu vasaku külje toodri (58°57.339’N; 23°27.772’E) ja kohtunike laeva vahelt

 Haapsalu lahel tundus parem tuul olevat Rohuküla pool maa all, meie olime aga keset lahte. Sealpool sõitnud Edasi sai vahepeal suurepärase hoo sisse ja libises eest ära. Mõne aja pärast kadus ka neil tuul ning olime taas koos. Tagant tulijad jõudsid samuti järele. See juhtus, kui olile Rukkriahu kanalist läbi saanud. Enne Kumarit oli peeaegu nagu uus start, sest tagant tulijad olid järele ujunud, samas kui meie plekis istusime.

 Lisapõnevust pakkusid neli vesipüksi, millest üks

möödus üsna lähedalt. Turvalisuse nimel lasime kiiresti spinni alla, et võimalikke probleeme vältida. 

Foto: Kahe äikesepilve vahel kasvas ülesse neli vesipüksi.

 Allatuult sai Aquila väga hea käigu ja rebis eest. Kui lõpuks ka meie oma tuule kätte saime, algas jälitamine. Raja kõige kaugemas punktis olime nad uuesti kinni püüdnud ning sealt edasi ootas ees puhas krüss.

Krüss õnnestus hästi – tuul oli selleks ajaks tõusnud umbes 8–10 m/s ning jaht liikus kenasti. 

Vaatamata keeruatele oludele möödis kogu päev ilma viperusteta ning meeskond nautis nii purjetamist kui ka ilusat suveilma. 

 Finišijoone ületasime füüsiliselt esimesena. Järgmine jaht jõudis kohale umbes kümme minutit hiljem.

 Indrek purje heiskamas vikerkaare taustal.

Indrek 

Fotod: Katrin ja Indrek

Jaanid Pranglil

 

Cassandra on ka varem sattunud jaanide ajaks mõnele Eesti väikesaarele. Näiteks eelmisel aastal käisime pööripäeva eel Ruhnus. Mitmel korral on jaanituld väisatud ka Kihnus ja nüüd üle mitme aasta taas Prangli saarel. Kelnase sadamasse jõudsime 22. juuni lõunaks ja oli ka pea viimane aeg, sest kaikohad läksid loosi kui soojad saiad.

Meie reisiseltskonnas oli mitmeid, kes on Pranglit varem külastanud ja kiitsid, et saarerahvas on aktiivne. Näiteks on äsja püsti pandud kaasaegne spordiväljak ja palliplats.

23. juuni õhtul, ehk siis õigel ajal, jaanilaupäeval, süüdati ka saare jaanituli, mis oli suur ja vägev. Ka pritsumehed said käe soojaks, sest kuiv rohi vajas tule piiramiseks veega jahutamist.

Lõkke süütas Viimsi vallavanem Siiri Visnapuu, kes ka vabandas, et süütamine veidi venis, sest tema esialgne plaan tulla saarele oma väikese paadiga läks luhta, kuna jaaniõhtul oli päris tuuline ja sestap tuli tuld tuua liinilaevaga.

24. juuni hommikul kell 6.30 andsime esimeste vihmapiiskade saatel otsad ja sõit Piritale möödus korralikus vihmasajus.

Prangli 178 aasta vanune Laurentiuse puukrik on üks vähestest, mille vitraažaknal laeva kujutis. See valmis eelmisel aastal klaasikunstnik Urmo Rausi  tööna. Üks aken sümboliseerib 1941 aastal mobiliseeritud eestlasi Kroonlinna vedanud ja Prangli lähistel uppunud aurulaeva Eestirand. Laev sai sakslaste õhurünnakust tabamuse ja uppus seejärel Prangli lähistel. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Prangli saarele pääses 2672. Eestiranna ohvitel on saarel lausa oma kalmistu. 1910. aastal Šotimaal valminud ja 1932. aastal Eesti lipu alla ostetud Eestirand oli omal ajal tonnaažilt suurim laev Eesti laevastikus. 

Foto: Anne Sõber

Jaanis

Terra Feminarum ehk Naiste Maa regatt

 Kalevi JK kolmapäevakuid on vahel legendaarse Kirovi kolhoosi juhi Oskar Kuuli mälestuseks kutsutud „kuuli muna poleerimiseks“ kelle võimupiirkonnas Miiduranna reidikai asus. Saaremaal oleks siis vastav Allirahu või Abruka poleerimine, mida aastakümneid harjutatud. Laupäeval aitasime kalevlastel aga Terra Feminarumi käigus poleerida Naissaart.

Tehnilised vahendid said üle kontrollitud ja sõit ise oli samuti kena, pool spinni all, pool krüssus, kusjuures lõpuotsas andis pilve alt põhituulega risti vastupidise suunaga pagi kus max tuul oli 14 m/s. 

Mereilma teab ikka ainult ise kohapeal olles!

Ilmaprognoos pidas paika vaid osaliselt. Ootasime ennustuse järgi vihmast ilma, aga sadas vaid stardi ajal ja ülejänud päev oli kuiv. Vahel isegi päike näitas ennast.

Fotod: KJK ja erakogu

Hooaeg algas veidi teisiti

 Sel aastal tuli kevad CASSANDRA-le teistmoodi, Pirital soojas ellingus. On ikka mõnus küll, kui kõik on nii kuiv, et niiske lapp kuivab käes ära. Ruum on soe nagu magamistuba, saab vihmast ja külmast välja tegemata parrast poleerida.

Mast oli samuti maas ja selle top ei kõigu kuskil taevas. Sai rahulikult patsutamas ja targutamas käia, et mis seal tegelikult olema peaks.

Üht teist sai masti juures ja korrastatud.

Kui asukoht juba on Pirita, siis on plaan ka veidi siinset vett proovida trimmid paika ajada. Aga suve  teisel poolel kohtume ka lääne-Eesti saarestikus. Ilmsely läheme Haapsallu ja sealt edasi Muhu Väia  starti.

Neljapäeval, 14. mail saigi laev vette. 

UUS XR 41 ON LIIGA KIIRE JAHT

 45-aastane itaallane Matteo Polli on kogunud kuulsust andeka jahidisainerina, kes on osalenud Italia Yachts 11.98 ja Grand Soleil 44 võidusõidujahtide disainimisel ORC arvutuslikule pallisüsteemile sobivamaks. Mitmete teiste tootjate laevu on omanikud nt Cossutti Yacht Design juhiste järgi ORC pallisüsteemile sobivamaks disaininud, vahetanud kiilusid, maste ja purjestust.

 X-Yachts valmistas viimased 15 aastat Xp performance ja Xc cruiser jahte. Nüüd aga võeti ette kuulsusrikaste X-99, X-35 ja X-41 võidusõiduajaloole järg kirjutada. 2025. aastal sündis XR 41 race.

XR 41 on õõnsa kiiluga, kuhu saab vastavalt paadi kasutamise eesmärgile ja tellija vajadusele panna vahtplasti või tinaplaate. 

 Olgugi, sama veeväljasurvega, on XR 41 süsinikkere 30 cm ja veeliin koguni 100 cm pikem kui X-41. Krüssupurjed on 12 m2 suurema purjepinnaga ning 20-kraadise kreeni juures on püstuvusmoment 25% parem.

Vöör pole enam nii nooljas, kui varasematel mudelitel, vaid hakkab üsna kohe laienema. Ahter on sarnaselt Italia Yachts-le kergelt V-kujuline, et kreenis sõites märguvat kerepinda vähendada. ORC palli huvides on ka rool ühe-leheline ning toodud ettepoole, et säilitada juhitavus kreeni iga nurga korral.

 Mullu suvel Tallinnas toimunud ORC MM-il võtsidki XR 41-d auhinnalaua puhtaks, B klassi I, II ja IV koht. See tegi teised meeskonnad muidugi kurvaks ning asja uurimisel on jõutud järeldusele, et X-Yachts nutikas disain kasutab ära ORC pallisüsteemi äärmusi ning edestab koguni ORC-le kaua lähedal seisnud Polli disaine.

Karistuseks lisas ORC XR 41 jahtide pallivalemisse kiiresti 10 pallipunkti muutes esmakordselt ORC võistlusväärtust poliitilise kaalutluse tulemusena, mitte mõõtmis- või arvutustulemuste tõttu.

Samuti on tekitanud küsimusi, miks Matteo Polli projekteeritud Grand Soleil 44 puhul sarnast otsust ei tehtud. Tolle jahi mudeliga on samuti 3 korda maailmameistriks tuldud ning ka Tallinnas saavutati B klassis III koht.

 Peamine murekoht tundub olevat jahi kere omaduses iseenese tekitatud lainete ja keeriste takistust ületada. XR 41 projekteerimiselgi osalenud jahtide ORC optimeerija Max Gurgel juhtis juba 2023. aastal tehnilise komitee (International Technical Committee, ITC) tähelepanu sellele, et takistuse arvutamise mudel pallivalemis võib olla ebatäpne.

Tol korral ITC midagi ette ei võtnud, nüüd aga on ORC eraldanud rahalised vahendid ning kaasanud X-Yachts-i eesmärgiga leida lahendus 2026 jaanuaris.

 ORC valem tuleb korda teha, et säiliks piisav usaldus selle 50 aastat põhja-Euroopas ja Itaalias levinud pallisüsteemi vastu. Prantsuse ja Inglise purjetamiskogukondades enam kasutatav IRC valem arvestab veidi erinevaid näitajaid. Põhjamaades ja Eestiski kasutusel olnud LYS pallisüsteem lisas kõigile jahtidele lihtsalt mõne pallipunkti, et klubiregattidel kohtade arvestust huvitavamaks teha. ORC argument on aga alati olnud arvutustel põhinev objektiivsustaotlus. Kui nüüd aga selgub, et valem uusi jahidisaine arvesse võtta ei suuda, tekib purjetamiskogukonnal paju küsimusi teaduspõhisuse, uute jahtide ostmise mõttekuse ja LYS-st loobumise kohta. Samas, kui valem muutub, siis on huvitav ka kõigil teistel jahtidel, kuidas muudatused nende laevade võistlusväärtust mõjutavad.

Uus hooaeg on peagi algamas!

 Alo.

 Allikad:

Revealing the Secrets of the 'Impossible' XR 41

IRC and ORC: the endless war!

Fast on water – slow on paper |

Did XR-41 outwit a measurement rule?

ITC-2025-minutes-Appendix-XR41.pdf

The-Genius-Move-That-Broke-the-Rule.pdf

CASSANDRA NIMEPÄEV

Soome oli esimene iseseisvuse deklareerija tol revolutsioonilisel 1917. aastal, Eesti järgnes 3 kuud hiljem, kuid okupeeriti kohe. Novembris 1918 algas Vabadussõda. Briti mereväe eskaader 13 laevaga oli teel Tallinna, ülesandeks toetada Eestit Vabadussõjas. Tormisel 5.12.1918 ööl hukkus Vilsandi tuletorni traaversis Saksa miini läbi sõjalaev HMS CASSANDRA. Nädal hiljem jõuti Tallinna ning heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge. 

Sel aastal sattus meie mälestuspäeva kogunemine Soome iseseisvuspäevale. Niisiis osalesime Soome 108 mälestusteenistusel ning Rootsi-Mihkli kiriku jõululaadal.

 Edasi jalutasime Linnamuuseumi, kus saime lisateadmisi keskaegsete tegusate rahvusvaheliste vallaliste meeste, mustpeade kohta. Mustpead olid julged noored mehed, kes korraldasid tuletõrjet, moodustasid ratsapolgu ja viisid läbi Maikrahvi ammulaskmisi, mille XVI saj auhind hõbepapagoi on tänaseni säilinud (vasakpoolne foto). Samuti on säilinud Revali legendist inspireeritud XVI saj hirvejalgpokaalid (foto paremal). Taani kuningas Valdemar II oli jahi käigus ajanud hirve järsaku veerele, kust vaene loom pidas paremaks vabana alla viskuda, kui hukkuda jahimehe käe läbi. Germaani keeltes Reh (hirv) fall (kukkus) (parempoolne ülemine foto).

Lõpuks sõime Münchneri pubis verikäkki.

Alo.

Merepäevadel

 Traditsiooniliselt toimus 08.08.2025 Kuressaare merepäevade raames laevastiku eskaadrisõit. Kuressaare jahisadamas kaunistasid Cassandrat öösel nii masti tõmmatud valgustus kui kuupaiste. Kusjuutes see oligi täielik täiskuu. Öö jooksul mahendas kuupaistet kerge udu, mis maa ja mere kohale langes.

Merehuvilised aga püsige ärksad ja kiigake ikka vahel siia lehele ka. Muhu väina regati ja merepäevade vahel oli Cassandral seilamisi nii väljamaale kui teistele saartele aga sellest üsna pea.