Gotlandi reis

Reisi I osa

Seekordne, jahi jaoks kolmas, Gotlandi reis algas jaanipäeval,  24. juunil 2013.  Roomassaare sadamast sõitsime välja kell 14.00. Esialgu puhus nõrk  vastutuul ja sõitsime mootoriga.  Vahase nukast alates andis juba purjetada.

Õhtusöögiks tegime Mõntu sadama traaversis putru. Päike loojus Irbe majaka lähistele. 

Terve öö ja järgmine päev kulus Läänemere ületamiseks.  Kella nelja ajal päeval hakkas Gotlandi rannik kenasti paistma ja peatselt tuli ka Rootsi mobiililevi.

Meie sihiks oli Ronehamni sadam.  Seal oli Jaanisel tuttav pensioneerunud vanemloots, Gillis  Ulmsted.  Gillis käis nädal tagasi Saaremaal ja kinkis Püha kogudusele Gotlandi rahvusmängu Kubb. Sdea mängu mängiti hasartselt ka Pihtla külade päeval.

Viimased miilid seilasime vihmas.  Esmalt vaatasime, et sadamas vaid mõned jahid ja leidsime ühe tühja koha. Vihmas andsime sadamas ka otsad.  Selgus,  et see poomi vahe,  kuhu me end seadsime, oli mingi teise jahi oma. Siiski saime  vähemalt esialgu sinna jääda.  Gillis oli meil kenasti vastas. Ta kutsus ka sadamaülema ja nii saime elektrit ja kõige selle hea eest ka tasuda. Pikk ja kiitsakas sadamaülem paistis silma oma taaruva ja puise kõnnakuga ning pika kruvikeerajaga, millega vehkides ta uljalt oma juttu ilmestas ja elektrikilbi lahti keeras.

Praadisime õhtuks kiiruga grillvorsti. Kangemad vaatasid veidi ka filmi, aga pooleli jäi see neilgi.

Hommikul, kuupäev oli nüüd 26. juuni, läksid Ülar ja Alo rendiauto järgi. See asus Klintehamnis. Meie Kristjani ja Madisega viisime jahi uude kohta. See oli tualettidele ja duširuumile lähemal. 

Saanud rendiauto,  milleks oli muidugi  SAAB, asusime teele. 

Esmalt tõdesime, et Gotlandi loodus on Saaremaa loodusega üsna sarnane. Ainus erinevus, mida kohe on märgata, on majades. Need on väga rootsipärased.

Esimene kindel siht oli Öja kirik.  Jaanisel on teooria, et saar on oma nime, Ojamaa, saanud just selle kirikukihelkonna järgi. Seda kinnitab ka asjaolu, et vanas Gotlandi keeles tähendab sõna öja just saart.

Öja kirik on piirkonna suurim. Kirik on Saaremaa vanadest keskaegsetest kirikutest veel vähemalt 100 aastat vanem. Seal kirikus asub üle Euroopa kuulus puitfiguur,  õigemini selle koopia, mille nimi on Öja madonna.  See asub võidukaare kohal, kus on terve ristilöödud Jeesuse motiivil ansambel.

Edasi sõitsime saare lõunatipu  suunas. Teele jäi Sundre kirik, mille lähedal asus ka kastell ehk tornkindlus.  Kastell oli kirikuga pea ühevanune,  ca aastast 1100. Kastelli pääses sisse vaid kolmandal korrusel asuvast uksest. All, maapinnal olev ava on tehtud kaasajal, et turistid sisse pääseks. Ülesse viis väga kitsas trepp.

Järgmine pikem peatuskoht oli Hoburgi majakas. Sinna jõudes saime ka teravaid elamusi. Nimelt vahetult enne majakat hakkas armatuuril põlema hüüumärk ja auto radika termomeeter näitas juba punast. Selgus, et ei tööta ventilaator. Selle kaitse oli läbi põlenud. Panime uue kaitsme ja saime ventika tööle.

Torn oli mõõduka tasu eest, aga sinna tasus ronida. Kahjuks oli ilm veidi udune ja vaated olid sellega kergelt looritatud. Huvitav oli tuletorni Prantsusmaalt ostetud ja 1846 paigaldatud tulemehhanism. Selle pani pöörlema raskus, mis trossi otsas rippus ja torni keskel olevas šahtis alla liikus. Kuna oli veidi tuult, siis torn ka kergelt vibreeris.

Edasi suundusime Hoburgi pangale, mis oli päris vägev. Seal kulges matkarada, mille läbi käisime. Tükati tekitasid peakohal rippuvad paelahmakad veidi kõhedust – ükskord nad sealt alla ikka kukuvad. Panga ja mere vahel oli kaldariba, mida mööda sai liikuda.

Samas oli ka turismilõks, kus asus kauplus ja restoran. Meie ostsime sealt jahi peale mälestuseks viinapitsi. Ees ootas seda  Peterburist, Viiburist ja Ventspilsist ostetud pitsid.

Samas, ühe künka otsas, lambasita vahel, sõime ka oma kaasa võetud võileivad.

Järgmiseks sihiks oli Kettelvik, kus asus käiakivide valmistamise muuseum. Seal sai vaadata, kuidas kive vanasti tahuti ja kuidas hiljem veski ning veel hiljem mootori jõul neid ümaraks treiti.

Ostsime sealt jahi peale ühe luisu.

Sõit kulges edasi mööda rannamaanteed, kus tee Gotlandile omaselt kurvine, väga sageli tuli  ületada lambatõkkeid. Nendeks olid kõrvuti maas olevad ümarad torud. Koht, kus järgmise peatuse tegime, oli Petes. Seal oli talumuuseum, kus ka väike butiik. Alo ostis sealt tooli, mida me lõõpivalt Kihnu Jõnni järgi biidermeieriks kutsusime. Kristjan arvas küll, et pigem talupoja juugend.

Aeg veeres ja lõpuks olime pea ringiga jõudnud Rone läheduses asuvasse suuremasse asulasse,  Hemsesse.  Seal leidsime raamatukogu, kus saime ka internetti. Lisaks oli asulas saiapood, kust sai osta sooja saia. Otsus oli järgmisel hommikul sealt läbi minna. Traditsiooniliselt külastasime ka Hemse kirikut.

Ka Rone kiriku vaatasime üle. See oli üks suurimaid piirkonnas. Teel Ronehamni vaatasime Uggardi

kivikalmeid. Neid oli seal terve rida, üks kõrgem kui teine. Kalmed pärinesid varasest pronksiajast, 1800-1100 eKr ja selliseid on Gotlandil leitud ligi 400.

Kell oli veidi kuus läbi, kui Ronehamni tagasi jõudsime. Meid ootas seal saun ja Gillise küllakutse enda juurde. Saun oli aus ja Gillis ootas meid seal ees. Pesemiskoht ei asunud otse jahisadamas,  vaid veidi eemal asuvas karavani parklas. See, et sadam ja karavanparkla on koos, on Rootsis väga tavaline. Nii annab ka vajalikku taristut ühitada. Näiteks suurem grillimiskoht asus ka karavanide parklas. Supelrand oli sadama ja karavanparkla vahel.

Gillis elab samas, sisuliselt sauna taga.  Tal seal kena maja, naabruses elab poeg, kellel veidi suurem maja. Gillise juures istusime kinnisel verandal, kus ta  pakkus meile kohvi ja naise kodus küpsetatud leiba. Väga maitsev oli see suupiste. Veranda seinu ehtisid taldrikud laeva piltidega. Enne meie lahkumist saabus kirikukoori proovist ka Gillise abikaasa. Selgus, et nad plaanivad sügisel Saaremaale SPA-sse tulla. Seda teevad nad siis juba kuuendat korda.

Kuigi olime einestanud, grillisime ühekordse grilliga. Õige, just ostetud grill oli meil maha jäänud koju.  Siis keerasime õndsate unne.

27. juuni 2013. Gotlandi saarega tutvumise teine päev algas hommikusöögiga, milleks oli korralik puder.

 Reisi pildid