Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba tubli 15 aastat. Laeva meeskond on natuke läbi aegade vahetunud ja ka alus ise on aastal 2016 ja ka 2022 aastal vahetunud, kuid ajalooline nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. . Teine Cassandra oli Beneteau First 34.7 . Alates 2022 seilab meredel kolmas laev, seekord X-35 aga nimi ikka sama.

11.12.22

Cassandra nimepäev

 Novembris 1918 algas Vabadussõda. Briti mereväe eskaader 13 laevaga oli teel Tallinna, ülesandeks toetada Eestit Vabadussõjas. Tormisel 5.12.1918 ööl hukkus Vilsandi tuletorni traaversis Saksa miini läbi sõjalaev HMS CASSANDRA. Nädal hiljem jõuti Tallinna ning heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge.

Vana Tallinn on saladusi täis! Sel aastal kogunesime 2. advendi mõtisklusele Rootsi Mihkli kirikusse, kus saime osa ka traditsioonilisest teenistuse järgsest kohvilauast ning avanes võimalus soetada Rootsi eripruuli, Julmust-i. Tegutseb ju kirk omamoodi Rootsi kultuurikeskusena Eestis. Kohvi kõrvale pakkusid lahked õpetajad ka eelmisel päeval toimunud jõululaada safranisaiakesi, mille olid valmistanud Rootsi saatkonna kokad.

Rääkisime ka Naissaare kabeli töökorraldusest ning panime selle visiteerimise oma teguvusplaanidesse.


Foto: Julmust.


Kiriku järel käisime üle tüki aja ka Ajaloomuuseumis, kus Jaanis pani, münte uurides tähele, et XV sajandil oli Narva bürgermeistri aastapalk 1600 taalrit samal ajal kui Kuressaares sai sama ametikandja 160 taalrit. Milline ülekohus! Järgnes arutelu tolleaegse karjääriredeli üle, ilmselt tuli siis tõusta Kuressaarest Narva ja sealt edasi Riia ametnikuks.

Ammu polnud vanalinnas käinud ja rahvast oli murdu. Meie aga tõmbusime Müürivahe tänava Reval Cafe-sse, mis asub ju… linnamüüri SEES/ALL. Kohvilauas võtsime aasta rahuldustundega kokku.


Foto: printsessid.


Alo.


20.11.22

TIIMIJOPE

 Mitu jopet on juba amortiseerunud ja mõnel veel pole ka. Meie senine jope-bränd enam meie mudelit Euroopa turule ei tooda. Võib-olla siis ongi aeg järgmise mudeli poole vaadata.

Eks selliseid võrkvoodril koorikjopesid on igal tootjal, samas võiks ta olla ka veidi teistsugune, kuid siiski meie soovidele vastav – õhuke, tuulekindel, taskutega, ilma kapuutsita, tumesinine, kasutatav sadamas ja ka väljaspool sadamat.

 Sobiva unisex mudeli Harbour Jacket leidsime sel korral Rootsi purjetaja Pelle Petterson’i omanimelisest kollektsioonist. Igati moodne ja kaunis, soonikvärvli ja -mansettidega, materjal veelgi rohkem tavakanga sarnane. Kõik suurused on saadaval ja mõnda aega lubatakse seda mudelit ka veel edaspidi valmistada.

Laev on meil nüüd skandinaavlane, siis ka jope samast maailma servast, igati loogiline areng!

 Kellel huvi, saab proovida minu juures või Kakumäe sadamas Pelle P poes.

Hind koos laeva nime ja purjenumbriga 175 eurot.

 Alo.




30.10.22

JÄÄTÜKKIDEGA VÕIDU

 

 

See regatt, mille algatas jaht Vesileenu naiskond,  on paar aastat kandnud ka Saaremaa maadeavastaja BELLINGSHAUSENI nime. Nüüd, 2022 aastal oli võidusõit ka SMS karika arvestuses. Suuri laevu peale meie välja ei tulnudki, aga väiksemate klassis oli uue nimena kohal JADE Kuressaarest ja tegi meie kõrval head käiku.

Ilm oli vaikne ja soe ning viimane väljumine jättis hooajast väga mõnusa mälestuse.

Pühapäeval tõstsimegi laeva välja ning selgus, et olime mingist ajast kalavõrku vindis vedanud :-)

Tegelikult oli see võrgujupp tunda juba ka regati ajal, sest mootori all sõites laev vibreeris veidi imelikult. Arvasime, et ehk ei ole vint kenasti lahti läinud.

 

Alo.

2.10.22

Ruhnu regatt 2022

 Ruhnu regatil osalesin esmaskordselt ja ühtlasi oli see ka minu esimene purjetamiskogemus. Parajalt tuulisel augustikuu hommikul Cassandrale astudes ei olnud mul mingit ettekujutust, mida purjejahi meeskonda kuulumine tegelikult tähendab. Kiire ja ülevaatlik lühikoolitus kõige olulisemast ja sõit Roomassaarest võis alata.

Suurema lainetuse aitas üle elada unustavalt silmapiiri ja teiste jahtide silmitsemine, mis mõjus omamoodi teraapiliselt ning lasi vaimul puhata. Samuti said selgeks esmatähtsad purjetamismõisted: “paut”, liin”, “ots” ja “spinnaker”. Teadmistepanka salvestus ka “seasõrg”, mis kasulik ka teistel elualadel. Hoopis teise feelingu andis regatile Ruhnu Rahu festival ja regatimelu koos kohalike vaatamisväärsuste ja väikesaare idülliga. Nüüd jääb üle vaid oodata uusi meresõite. Suur aitäh Cassandra suurepärasele meeskonnale meeldejääva kogemuse ja toreda seltskonna eest.


Ele

28.9.22

ABRUKA KRUIIS

 

Merepäevade melu teisel päeval läksime Ülle ja Toomasega Abrukale. Nad olid just saabunud Fääri saarte ekskursioonilt, aga Abrukal oli veel käimata :-)

 

Ilm oli soe ja selge, aga tuul 10 m/s ümber, mis tegi sildumise põnevaks, eriti ärasildumise, kuna küljgtuul kippus vööri poi peale kandma. Õnneks oli kai peal teisi merepäevalisi laevnikke abistamas.


 Abrukal tegime külatänava ringi ja astusime sisse muuseumi, kus valmistuti algavaks maleturniiriks. Samuti saime teada, et kõrvaltalus valmistatakse laupäeviti Kuressaare parimat pizzat.

 Kuressaare kesklinna sadamasse tagasi jõudes nautisime juba teist õhtut järjest Hafeni resto toite ja teeninduse kiirust, millega saime ainult rahule jääda. Ka kohvi oli väga hea!

 

Alo.

 

Foto: Abruka tuletorn.

18.9.22

KURESSAARE MEREPÄEVAD

 


Viimati olesime Merepäevade eskaadrisõidul 2018.a. Vahepeal olid meeskonnal muud huvid, 2019 käisime Gotlandil Visby keskaja nädalal ning kaks viimast aastat möllas COVID.

 Sel aastal oli CASSANDRA aga eskaadri juhtlaevaks. Otse praamilt jõudsid pardale veel ka Ülle ja Toomas. Heiskasime laeval lipuehte ning hämaras proovisime ka tulede vanikut. Kaugelt paistis päris efektne!

Merepäevad olid oma kauni augustiilma, visiteeriva sõjalaeva EML Admiral Cowan ning mitmete esinejatega tuntud headuses. Nautisime Kuressaare sadamasillast teisel pool akvatooriumi esinenud Viie Miinuse, Liis Lemsalu ja Kukerpillide esinemist.

Saginat lisasid veel ka samal ajal linnas toimunud rahvusvahelise firma Bolt suvepäevad.

 

Alo.

 

17.8.22

SHAMPAGNE SAILING LASTEGA

 

SHAMPAGNE SAILING LASTEGA

 


Peale Muhu Väina sõitsime Pärnust tagasi kodusadamasse

Roomassaarde. Ülesõiduks saab ju ise ilma valida pealegi võtab see ülesõit terve päeva. Siis läksimegi – Jaanis, Alo koos Maria ja Elisaga ning Helina koos Enricoga, sest lapsed polnud ka veel uut laeva proovinud.

 

Kihnuni põristasime mootoriga, edasi nautisime jälle ideaalseid purjetamistingimusi, 4 m/s tuult, sile vesi, täispurjes 5 sõlme käiku. Igaüks sai kõiki töid ja rooli proovida, nautisime alkovaba Mulli, päikest ja kodumerd – täielik shampagne sailing päikseloojangusse!

 

Järgmisel hommikul hooldasime Jaanisega purjeid, groot tuli juba kolmandat korda maha võtta :-)

Lapsed nautisid Ooperipäevade melu ja kuurortlinna, õhtul saime viimase bussiga Pärnusse tagasi, kuhu oli jäänud meie auto. Palava päeva lõpetasime jäätisega Oliveri kohvikus.

Jälle kaks kauneimat puhkusepäeva!

 

 

Alo Tamm.

 

Foto: alkovaba Mull.

Foto: Elisa, Helina, Maria.

 

4.8.22

TEISTEGA JOONELE. 65. MUHU VÄINA REGATT

 Selle suve purjetamise tähtsündmus oli muidugi Muhu Väina regatt (09. 07 - 16.07.2022)

Laupäeval

panime Haapsalus laevale purjed peale tagasi, mille Alo ja Indrek kaalumise ajaks olid maha võtnud. Samuti veel muid väiksemaid ettevalmistusi, nagu varustuse paiknemise skeem kajutiseinale ja päästerõnga tuli reelingusse kinnitada. Pliidi gaasi oli Elisa Tallinnas Propaani firmas saanud Rootsi standardi järgsesse kaheliitrisesse ballooni täita ja spinnakeride numbrid oli Nautiske ka ära vahetanud. Juhan oli ka uue plotteri toonud, sest eelmine oli moraalselt amortiseerunud, Eesti navigatsioonikaarte polnud sellele sobivatel kandjatel enam saadaval.

Oluline sündmus oli veel ka vööri ja ahtrisse CASSANDRA nime peale kleepimine. Siis oligi laev regatiks valmis.

Juubeliregati osalejakingitus oli lilleline Plantation rummi puff.


 Jaanis kleepis laupäeval veel klahvide juurde otste nimed, et need sassi ei läheks.

Pühapäeval saabusid veel Teddi, Herman ja Saaremaalt jõudis esimese praamiga täpselt pardale Andres. Andres ütles, et sadamas sedavõrd paljusid vanu sõpru nähes tuli päris võidusõidu tunne peale :-)

Teisel pool Rukkirahu antud start Kõiguste suunas oli meile selle laevaga esimene võistlusstart ning kolmas start üldse! Seega olime stardis üle, ei tunnetanud veel gabariiti ja käiguomadusi. Pidime siis stardiliinist tagasi minema ja kaotasime konkurentidele kohe vähemalt viis minutit. Samas oli tuul siiski vaikne ning X-35 käiguomadused täispurjes on sellise ilmaga head. Kübassaare all oli tuulevaikus ning sisuliselt sai võidusõit täiesti uue stardi. Mindi otsekursist ka oluliselt maa poole, kuid meie jäime laevastiku keskele, mis kandis hästi.


Spinnakeri seekel oli halvasti kinni ja tõmbasime valli toppi. Seega lõpukrüssu minnes pidime poi juures teiste vahel kõigepealt spinni koristama ja alles siis saime eespurje üles võtta, sest spinn oli nüüd heisatud eespurje valliga. Finišikrüss oli aga väga kaunis, laev läks teistest teravamalt ja vaikses tuules ka hoogsalt. Füüsiliselt olime sadamas kõigist laevadest u. esimese 20 seas, aga kuna distants oli siiski 50 miili, jäime palliga veidi taha poole. Indrek tõi õhtul valli mastist alla.

Kõiguste sadama seljanka hind oli esimesel õhtul 8 eurot.

 Esmaspäevaks oli meil planeeritud meeskonna muutus, aga tuult Kõiguste ringiks ei olnud ja kohale tulnud Erik sõita ei saanudki. Martini pere sai see-eest aga kauni Saaremaa suvepäeva. Nad olid just Šotimaalt saabunud ning toonud kaasa eriti suitsust teaduspõhiselt arendatud degusteerimisviskit.

Õhtul toimus ühine Muhu Väina regati gurmee-õhtusõök värske kurgi salati ja krevettidega.

Teisipäeval oli meil kolmas meeskonnavahetus, kui liitus Jaanus. Ennustus näitas kuni 20 m/s tuult, tegelikult nägime oma kelladel kuni 14 m/s. Meile oli see aga alles teine start selle laevaga. Tutvusime alles käiguomadustega, olime selgelt alamehitatud ning seega rehvisime kohe kahe rehviga. Lisaks startisime üldse ainult groodi all, sest meie heavy eespurje pirsiliik oli viga saanud. Leidsime siiski avariilahenduse, heiskasime purje ja pöörasime kursile!

Sel etapil lõhuti purjeid, roole, oli katkestajaid. Saime turvaliselt kohale, kuigi mitte esimeste hulgas.

Kihnus oli seljanka tasuta. Hamburger ka poole odavam kui Kõigustes.

Kolmapäevane Kihnu ring oli see-eest täielik shampagne sailing. Tuul puhus 3-6 m/s, läksime täispurjes, heiskasime spinnakere ja light eespurje. Füüsiliselt oma grupis 4-dana finišis, palliga jäime 10-ks.

 

Neljapäeval oli jälle keskeltläbi 10 m/s külgtuul, aga enam me ei rehvinud. Aga spinnakeri ka ei heisanud, pagilist külgtuult oleks selle meeskonnaga olnud raske olnud maha kallutada. Jõudsime Pärnusse.

 

Reedel oli Pärnus lühirada. Vaid neli korda võistlusstarti proovinuna, kokku harjutamata, tuul 6-11 m/s. Sel sõidul tugevdas meeskonda vapralt veel ka Martini poeg Ott Marten, kes oma 13 eluaastaga siiski regati noorimaks osalejaks ei osutunud.

Tagasikutsed; ühes stardis jäi JAZZ vastutuult ette triivi, saime pardad kergelt kokku; tagasikutsed; olime veelkord üle.

Teises sõidus kohtusime aga rajal jahiga TUULELIND, meie olime vasakuga, peaaegu eest läbi, aga nemad ka kokkupõrke ärahoidmiseks ei vallanud. Tulemuseks tagant-paremalt otsasõit vöörpiigiga meie reelingusse. Osalesime erinevates võistlusgruppides, seega polnud konkurentsiküsimus, aga segadust mõlemal kui palju!

 Laupäeval viimasel avamereringil oli ilm sisuliselt sama nagu teisipäeval, aga enam me ei rehvinud. Aga ei perform-inud ka. Ülemises märgis ei tulnud groot piisavalt järgi, laev luhvas poi otsa, poi kõhu alt läbi (õnneks plastikkattega) ja tegime karistusringi.

Sildusime 10 m/s allatuulega ja mõtlesime sadamas, kuidas sellise ilmaga merel hakkama saime :-) eks muidugi oli äikesepagisid juba ka lisandunud.

 Kokku 19 koht oma grupis. Aga kogemusi, sõprust ja enesekindlust uue laevaga tuhandete väärtuses!

 Alo Tamm.

 Foto: teistega joonele.

Foto: Jaanis "klaverile" silte kleepimas.

Foto: Indrek mastis.

 

3.8.22

Laeva kaalumine

Võistlemiseks on tarvis ka laeva mõõdukiri vormistada. Purjed olime peale Stockholmist tulekut kodusadamas juba üle mõõtnud, teine oluline näitaja on laeva kaal. Muidugi oli laeval ka varasemast One Design mõõdukiri olemas, kuid selle andmed juba mõne aasta tagused.

 

Niisiis leppisime Haapsalu kraanaga kokku, laenutasime Jahtklubide liidu kaalu ning Alo ja Indrek sättisid end varahommikul jälle Haapsallu. Mõõtmiseks tuleb laevalt purjed maha võtta, samuti ka soodiotsad ning kõik muu lahtine kraam. Paari tunniga ladusime selle kõik kai peale koormakatte alla ning haalasime laeva kütusekaisse, kust kraana seda tõstma ulatas. X-35 on disainitud ühe-kinnituse tõsteks, luuk läbi kajutilae ja kraana konks otse kiilu peale, meie aga kasutasime traditsioonilist troppidega tõstmist.

 

Kaalu otsas mingeid üllatusi ei olnud, kõik vastas ilusti paberitele. Samuti nägime veel ka põhja ära, kuigi selles polnud mingit kahtlust, põhi oli Rootsis mõne nädala eest üle pestud.

Ilm oli jälle kõueline, aga saime enne sadu kõik tehtud.



 Foto: kraana konksu otsas

Foto: asjad kai peal

Foto: Peeter Ramst purjeid mõõtmas

 

1.8.22

Roomassaarest Haapsallu

 

Laeva õnnistamise järel panime kohe samal päeval Haapsallu, et osaleda nädal hiljem sealt algaval 65. Muhu Väina regatil. Meeskonnas Alo, Jaanis, Juhan, Indrek ja Marek. Marek oli esmakordselt purjelaeva pardal ning sai peaaegu pool sõitu spinni all roolida. Üsna haruldane võimalus ja Mareki sõnul ka väga võimas tunne!

 

Peale ülesõitu Stockholmist olime selle laevaga alles teist korda merel. Ilm lubas ka kerget sadu, aga meie saime enam-vähem ilma läbi. Korralik 6-8 m/s pakstaak tuul lasi spinni üles võtta ning lendasime 10 tunniga need 80 miili läbi. Korra võtsime siiski ka purjed alla, kui Kübassaare juures äikesepilved tagant väga lähedale hakkasid jõudma.

 

Päikeseloojangul läks Haapsalu lahel tuul 4 m/s peale alla, aga uus CASSANDRA tegi siledal veel külgtuules ikka 5 sõlme, kuidagi ei raatsinud purjesid ära koristada.

 

Hommikul jõudsid pered autodega Roomassaarest meile Haapsallu järele, Marek-i pere tuli Hiiumaalt. Oli väga kaunis nädalavahetus ja esmaspäevaks kõik jälle töövõimelised.

 

Foto: Marek roolis

29.7.22

Laeva õnnistamine

  Suve ühel palavamal hommikul, peale jaani ja enne Muhu Väina regatti õnnistati Roomassaare sadama uhiuue kai ääres Saaremaa Merispordi Seltsi kuuluvate liikmete uus purjekas millele antud eelmise, ustavalt teeninud, aluse järgi nimi Cassandra. 

Kolmeliikmelise omanikeringi, arvukate sõprade ja pereliikmete juuresolekul meenutasin, et nii nagu Noa pääses laevaga läbi uputusvee, päästetakse meid ristimise kaudu. Kuna laev on ka kiriku sümbol päästis laev Noa ja tema omaksed surmast, päästab Jumal kui kiriku Issand meid vaimsest surmast, kusjuures laeva mastiks on Kritsuse rist. Laev on ka üheks armastatud pühaku Myra Nikolause tunnuseks.

Meeskonnaliikmetele sai kingitud käesoleva aasta Vennastekoguduse loosungiraamat, mille VT-i päevaloosungis tunnistab psalmist: 

Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde, siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni. (Ps 139: 9-10)

Soovin laevale head pärituult ja turvalist teekonda ka kõigile teistele seilajatele Bretoni kaluri palvega: Armas Jumal, ole minu vastu hea, sest meri on nii suur ja minu paat nii väike.

Anti Toplaan







Fotod: Jaanis Prii ja Anti Toplaan

23.7.22

Laeva toomine Stockholmist


 Uus alus sai kevade jooksul välja valitud ning käisime Stockholmis ja Nidas (Leedu) neid ka enne vaatamas. Valik langes rootslase kasuks.


 22. juuni läksime toreda seltskonnaga:  Alo, Juhan, Oliver, Davor, Marite, Arpad ja Liis, Tallinnas Baltic Queen laeva peale ja 23. juuni, ehk jaanilaupäev ennelõunaks olime laeva, endise Vitklucka, SWE 144, , kodusadamas Dalbos  kohal. Koordinaatide järgi 59°18'29.8"N 17°58'36.1"E.

Meil oli kaasas päris palju träni, sh. uued päästevestid ja päästeparv. Juba mitmendat korda sai Tallinna sadamas nähtud suure laeva meeskonna imestust, kui seltskond oma päästeparvega pardale kolis.

Stockholmis surusime kotid ja ka end kuidagi ühe suurema takso peale ja nii me kohale saime.

Mina, Alo ja Juhan hakkasime tutvuma laeva hingeeluga, teine delegatsioon läks poodi. Kui laeva endine omanik Per kuulis, et nad ostivad poest ka potti, siis selle tõi ta kodust. Nii oli meil ka toidu tegemiseks kõik hädavajalik olemas.

Kõige lühem tee Stockholmist avamerele viis sisuliselt läbi kesklinna. Läbisime mitu lüüsi ja mitmel korral tuli oodata ka silla avamist.

Kõige selle taustal sai aga nauditud ka Stockholmi vaateid. Ilm oli suviselt soe ja koguni nii palav, et särgid lendasid seljast.

Meil oli Periga kokku lepitud, et tänase sõidu teeb ta meiega kaasa. Eelkõige just purjetrimmi õppimiseks.

Kui olime mitmest kitsusest läbi saanud, läks puri ülesse. Kuna tuul oli pigem vastu, mida ta kitsastes skäärides teha armastab, olles kas vastu või tagant, siis saime korralikult krüssata.

Enne kui Per laevalt Dalarös lahkus,  soovitas ta minna läbi Utö saarelt. Pidi olema ilus koht. Me kaalusime koguni seal ühe öö magamist. Utöl oli sadamas jaanilaupäeva tähistamine ja palju rahvast. Sadamas endas seisukohti praktiliselt polnud. Saime end kinnitada ajutiselt praamikai külje peale. Ka süüa polnud seal midagi saada. Õigemini olid hinnad lihtsalt kosmilised. Häirima hakkasid ka sääsed. Kogu sellest kompotist sai meile villand. Saar võis ju ilus olla, ja tee sadamasse ilusti käänuline, aga jaanilaupäevane Utö meid ei kõnetanud.

Kesköö paiku võtsime paaki veel kümmekond liitrit kütust ja lahkusime avamerele, ülesõiduks Saaremaale. Oli veel nii valge, et toodrid paistsid ilusti kätte.

Ülesõit kulges algul parajas lahedas tuules. Viimane ots enne Sõrvet aga tuli ka mootorit kasutada Seda siis õnneks vähe, 1/3 kogu teest. Mootor on ökonoomne, kuni 3 L diiselkütust tunnis. Tegelikult püsis kulu aga nii 2 L juures, sest mootor ei töötanud täispööretel. Peale Stockholm-Kuressaare ülesõitu läksime nädal hiljem Haapsallu, kust algas Muhu Väina regatt. Seejärel 10.-16. juuli Muhu Väina regatt ja peale seda Pärnust Roomassaarde. Kõik  selle saime sama kütusega sõidetud.

Jaanilaupäev Stockholmis oli soe ja jaanipäev merel samuti. Muidugi merel on see soe või külm just nii ja naa. Soe tähendas, et kõiki kaasas olnud riideid selga ei pidanud panema. Päris soojaks läks aga alles siis, kui Eestis olime. Meie reisile järgnenud nädal oli lausa kuum.



30.6.22

GREIFI SIHTMÄRK 2022

 GREIFI SIHTMÄRK 2022

HMS Cassandra oli ikkagi briti sõjalaev. Vahepalaks natuke mereväe suunalt. 


Kaitseväe ülesanne on kaitsta riigi funktsioone, üheks selliseks on kaubanduskiku meresõiduvabaduse tagamine oma vastutusalas. Merelises keskkonnas võib kriisi olukorras valitseda mitmeid ootamatusi, millest kommertslaevnikele teada anda ning ka kaitsetegevuse taktikaliste plaanidega peab kursis olema. Seepärast on NATO mereväed otsustanud seda teha ühiselt koos.

 

Mereväe terminites on selle funktsiooni nimi NCAGS, Naval Coordination and Guidance for Shipping. Funktsioon toimib kaheosalisena, komponent juhtstaabis ning regionaalsed allüksused, kes vajalikke andmeid vahetult koguvad. Selleks on need üksused ühenduses laevnike ning kaptenitega, et meresõit jääks ohutuks ka kriisiolukorras. Allüksust kutsutakse DNE, Deployed NCAGS Element.

 

Saksa merevägi on otsustanud luua Läänemere äärde uue täisfunktsionaalse staabi, mis saaks vajadusel kiiresti kokku tulla ning Läänemere kriise lahendada. Selle staabi esimene harjutus kandis nime GRIFFIN MARKER, “greifi sihtmärk”. Greif viitab staabi asukohalinna Rostocki vapiloomale ning tema kaitsetegevusele.

 

Hea avalik materjal koos numbritega on ka DEUMARFOR oma lehel:

https://www.bundeswehr.de/resource/blob/5218404/a6a5ad4353a45a725ab32fc14c1a1b93/broschuere-deu-marfor-eng-data.pdf

 

Staabi harjutus tähendab seda, et kõik kes seal peaksid kriisi ajal koos töötama, saavad kokku ja proovivad, kuidas välja tuleb ning kas töövahendid vajaksid täiendamist. Sellise harjutuse uhke liige on ka Läänemere äärne Eesti Vabariik, keda esindab Eesti Merevägi.

 

Minu roll ongi kaubanduslikku meresõitu puudutavate nüansside märkamine staabitöös ning nendest laevnikele teada andmine. Vahel ka sadamatelt ja laevaomanikelt kohapeal nähtu üle täpsustamine ning kaitselaevastikule edastamine.

 

Sellise tsiviil-militaar koostöö ja vahendaja roll sobib reservväelasele hästi, sest suur osa spetsiifikast puudutab avalikku kommertsmeresõitu, millega saab igal ajal end kursis hoida ja individuaalselt arendada. Kui huvi on ja Mereväe spetsiifikast ka arusaam olemas, saab meremees end täisväärtusliku kodanikuna tunda!


vanemleitnant Alo Tamm

 



 



28.6.22

Meie eelmine jaht Firs 34,7 aastatel 2016-2022

 

First 34.7 toodeti aastatel 2006 kuni 2009 ja USA turul kandis sama mudel tähist First 10R. Meie laev on valmistatud järjekorranumbriga 152 ja ehitatud 2008.a. Alates 2010 sai edasiarendatud mudel nimeks First 35. Kogupikkus: 34,75 jalga ehk 9,98 m. Pikkus veeliinil LVL: 8,7 m Laius: 3,8 m. Mastitopi kõrgus 14,2 m. Veeväljasurve 4,9 tonni.


12.5.22

Hooaeg algas taas uutmoodi

 Üks etapp on jälle läbi saanud.

Väikelaev Beneteau First 34.7 reg.nr. VLP-192 purjenumbriga EST-166 on müüdud MTÜ-le Greenwhite.
Laeva nime CASSANDRA reserveerime MTÜ Barco Blanco järgmisele laevale.

Uute seilamisteni!