Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba tubli 15 aastat. Laeva meeskond on natuke läbi aegade vahetunud ja ka alus ise on aastal 2016 ja ka 2022 aastal vahetunud, kuid ajalooline nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. . Teine Cassandra oli Beneteau First 34.7 . Alates 2022 seilab meredel kolmas laev, seekord X-35 aga nimi ikka sama.

2.11.07

2007 hooaja lõpetamine ja kokkuvõte

14. oktoobril 2007 tegime selle hooaja viimase sõidu, milleks oli Roomassaare – Nasva. 16. oktoobril toimus jahi peal väike hooaja lõpetamise üritus. Osalesid Jaanis, Kristjan, Martin, Adamson ja Peeter. Seega osalt ka need, kes ei ole eriti kaasa sõita saanud erinevatel põhjustel. Hävitasime sellega jahi toidu- ja joogitagavarad.
26. oktoobril tõstsime jahi veest välja, päev hiljem läks mast jahtklubi ellingusse.
Millalgi pooles hooajas seadsime eesmärgis purjetada kokku 1000 miili.
Eesmärk sai täidetus. Kokku tuli läbisõiduks 1042 miili.
Olulisemad sõidud olid: Bornholm-Roomassaare, Heiti Rebase mälestusregatt, Allirahu regatt, Ruhnu regatt (Roomassaare – Rinksu - Roomassaare), Roja regatt (Roomassaare – Roja - Roomassaare), Kuressaare Merepäevade eskaadrisõit (Roomassaare – Kuressaare), huvireis Nasva-Ventspils-Nasva, huvireis Roomassaare- Pärnu- Kihnu-Roomassaare.
Hooaja jooksul külastasime kolmel korral Abrukat ja tegime 14 muud lühemat väljasõitu.

20.8.07

SMS Roja regatt 16.-19.08.2007

Meeskond: Kristjan, Ülar, Ülari vend Madis ja Jaanis.
16:08 start Roomassaarest kell 22.00 Tuul muutlik, keerab 30º ulatuses, valdavalt SW. Nii et Abrukast Sõrve poolt ei kannata läbi minna. Peale Roomassaare faarvaatri poid äikesepagi. Kottpime ja valge vesi. Vahetasime eespurje ja rehvisime grooti. Äike oli ees, aga otse peale ei tulnud. Vahepeal kiirus 6-7 sõlme, tuul 12-13 m/s. Nägime, et vastu tuli topitulega jaht. Ära ei tundnud, kas keegi pööras otsa ringi vms. Jaanis kukkus ühe suurema prõmakaga kajuti luugid sisse. Ta seisis kajuti luukide ees ja kui laine tõi, siis lendasidki. Need sai kuidagi ajutiselt ette kinnitatud.
00:00 tuul veidi nõrgeneb. Sööme Ülari toodud õunu. Võis juhtuda ka, et mõne koos ussidega, sest pimedas ei näinud midagi.
17.08.2007
01:00 Taas ülesse genua, see tähendab siis kõige suurem eespuri.
5.30 Tuul taas tugevam. Väike eespuri ja groodile rehv.
Vahepeal hakkas valgemaks minema. Tundus, et näeme ees, Läti ranniku lähedal jahte, aga need rambad osutusid põhjalikumal vaatlusel kaubalaevadeks. Mida Rojale lähemale, seda ägedamaks läks tuul ja see oli terava nurga alt.
9:15 jõudsime Roja sadamasse. Seisame poord poordis. Meie saime end Kadri poordi. Kadri omakorda seisis mingi kohaliku jahi kõrval. SMS-l kokku Rojas 12 jahti: 8 väiksemate arvestusgrupis ja 4 suuremate grupis.
Ilm läks ilusaks, nii et sai asju kuivatada. Oli ka korvamatut veekahju. Madisel läks telefon rikki ja korda ta seda vist enam ei saanudki. Õhtusöögi sõime laevas. 18.08.2007
Päev Rojas.
Hommikul läks igaveseks müdistamiseks, trampimiseks ja lätikeelseks jutuks. Tagatipuks müristati mootoritega, roniti meiegi jahi peale. No tuli üks varajane jahimatkaja, siis teine, siis kolmas, neljas – terve laevastik. Panid sadama puupüsti täis. Jaanis pistis selle madina peale pea luugist välja ja selgus, et oligi lätlaste laevastik. Hiljem selgus, et neil oli regatt Riiast Rojasse ja edasi Ruhnu.
Hommikusöögiks võileivad ja kohv.
12:00 Läksime linna (alevit) vaatama. Varasematest külastustest juba tuttavas avatud internetipunktis sai ilma vaadatud. Sadamas töötavat wifit ei olnud. Tagasisõiduks lubas väga vaikset ilma.
Mõned kangemad mehed käisid ka Roja kaunis rannas ujumas. Vesi väga soe ei olnud.
16:00 – Tellisime restorani lõuna. Üks restoran oli veeavarii tõttu kinni ja töötas teine. Need restoranid või baarid on üsna sadama lähedal. Meie saime lõuna kätte 1 tunni möödudes, aga järgmisel enam nii hästi ei läinud. Õhtul pidi seal pidu olema.
Meie vaatasime õhtul filmi. Pidu ei olnud ilmselt suur, sest meie omadest seal kedagi kaua polnud.
19.08.2008
7:15 äratus. Meil pidi esimeste plaanide järgi väljasõit olema lätlastega ühel ajal, kell 10:00. Õnneks lätlased läksid kell 9:00 välja.
Pukseerisime Kadri mööda jõge välja.
10:00 Start spinni all. Positsioon oli meil hea, aga spinni ülesse saamine võttis aega.
Sõitsime enam vähem ühes rütmis ÖÖ-ga. Vahepeal tuul täitsa vaibus. Siis vahepeal panime genu ülesse ja saime käiku. Siis taas spinn ja venimine.
Oli lootus vihmapilvedele, mis tekkisid, et ehk saab nende alt tuult. Veidikeseks ajaks saigi. Aga seda polnud kauaks. Edasi tuli otsida merel kergeid viirge, kus veidigi tuult oli.
19:20 Meil sai tigumisest ja tuule otsimisest villand. Tõotas tulla öö merel, aga meil vaja järgmine päev asju ajada. Kuigi see oli puhkepäev ja riigipüha- taasiseseisvumispäev. Panime mootori tööle. Kui jaht ÖÖ juurde jõudis, käivitasid ka nemad oma päramootori. Neil oli siiski sellega midagi kaotada, meil polnud aga miskit eriti kaotada, sest Rojasse minek ei olnud eriti edukas. Mootori all möödusime Abruka sadama kandis Sophiast. Sophia muidugi purjetas.
23:20 andsime Roomassaares otsad. Piirikontroll ja koju.
Logiraamatut täitis:
Jaanis Prii

3.8.07

S/Y Cassandra pühitsemine

03. august 2007
"Ja ühel päeval astusid tema ja ta jüngrid paati ja ta ütles neile: “Läheme teisele poole järve!” Ja nad sõudsid minema. Ja kui nad paadiga purjetasid, uinus ta magama. Siis tõusis järvel tuulispea ja paat uhtus vett täis. Ja nad olid hädas. Siis nad tulid tema juurde, äratasid ta üles ja ütlesid: ”Õpetaja, õpetaja, me hukkume!” Aga tema tõusis üles, ähvardas tuult ning vee lainetust ja need raugesid ning ilm muutus vaikseks.
Aga tema ütles neile:” Kus on teie usk?” Ent nad kartsid ja imestasid ning ütlesid üksteisele:” Kes see õieti on, et tema käsib tuuli ja vett ja need kuulevad ta sõna?”"
Luuka evangeelium 8: 22-25
Selle Uue Testamendi lõiguga alustas EELK Kuressaare ja Püha koguduste õpetaja Anti Toplaan S/Y Cassandra pühitsemist. Komme laevu pühitseda on väga vana. Tavaliselt tehakse seda laeva valmimisel, aga samas võib laeva pühitseda ka peale omanike ja kodusadama vahetamist. Nime me ei vahetanud, sest nimel Cassandra on ajalooline taust Eesti Vabadussõja algusest. Saaremaa lähistel uppus 06.12.1918 Saksa miinile sõites Eestile appi tulnud Ühendatud Kuningriikide kergeristleja HMS Cassandra (vt jahi nime kohta eraldi lugu).
Jahi pühitsemisele oli tulnud kohale Alo perega, Kristjanil olid külas haakrikulaadalised, Jaanisel tuli kohale samuti osa perest. Kõik see toimus tund enne Saaremaa Merispordi Seltsi poolt korraldatavat Kuressaare Merepäevade eskaadrisõitu Kuressaare jahisadamasse.
Anti rääkis, et Galilea järvel, mida ka Galilea või Kinnereti mereks kutsutakse, kus Jeesus loetud teksti kohaselt laineid vaigistas, nägi ta Iisraeli külastades mere kaldal umbes meie jahiga samasuuruseid kaluripaate. Umbes sellise laevaga sõitis ka Jeesus. Paadid ei ole selle aja jooksul palju muutunud, samasugused ühe masti ja purjega paadid.
Fotod
Logiraamatut täitis: Jaanis Prii

25.7.07

Ventspilsi reis 20.-23.07.2007

Kuna Cassandra Saaremaa Merispordi Seltsi korraldatud Ventspilsi regatil ei osalenud mitmetel äkilistel põhjustel, aga meeskonnal oli suur soov see reis ikkagi ära teha, siis saigi see mereretk sooritatud. Vajalikud ettevalmistused tehtud ja proviant pardal, alustasid Jaanis Prii, Alo Tamm, Kristjan Kirss, Ülar Jürviste, Annika Jürviste (passi järgi Ait) ja Martin Saar Nasvalt purjetamist Ventspilsi. Väljusime sadamast kell 17:30. Ilm oli purjetamiseks soodne, tuul puhus ca 4 m/s lõunasuunalt. Kuna ilmaolud olid head ja stabiilsed, siis sai suurema kiiruse väljapigistamiseks heisatud ka spinnaker. Õhtul kella 21:45 paiku olime Mõntu traaversis. Kahjuks tuul keeras, nii et pidime spinnakeri alla võtma. Seejärel tuul tagatipuks veel nõrgenes, aga mis teha. Vähemalt päikseloojang merel oli imekena. 22:30 oli juba sedavõrd pime, et panime käigutuled põlema. Katsetasime arvuti peal Garmini merekaarti, kuhu aeg-ajalt GPSist andmeid siirdasime. Meeskond hakkas väsima ja nii mindigi vaheldumisi kajutisse magama. Laevatee ületasime umbes 2:30 öösel, eemal olid näha ka mõned suured laevad. Magajate suureks meelehärmiks tuli tuule nõrkuse tõttu pidevalt sättida purjesid ja kolistada spinnipoomiga. Mõni arvas, et just nimelt siis, kui tema parajasti magas, tuli teistel "hea idee" purjedega mässama hakata :) Kolmveerand neli hommikul hakkas päike tõusma ja lülitasime käigutuled välja. Heiskasime taas spinnakeri, nii sõitsime umbes poolteist tundi. Jaanis läks ka lõpuks magama. Ventspilsile lähenedes nägime mitut suurt laeva ja tekkis küsimus, et mis suunas nad sõidavad ja mis me tegema peaksime. Lõpuks tuli välja, et nad on hoopis ankrus ja ei liigu kuhugi.Enne Ventspilsi kadus tuul sootuks, nii sõitsime Ventspilsi sisse diiselpurje all. Sildusime Ventspilsis 21.07. kell 10:45. Oodates piirivalvet, valmistasime hommikusöögiks putru. Seejärel tundsid kõik end nii väsinuna, et läksid magama. Päeva peale uni kadus ja nii läksime neljakesi (Ülar, Annika, Kristjan ja Alo) Ventspilsi linna kaema, Jaanis ja Martin jäid jahi peale. Otsustasime alustada linnaga tutvumist piki jõge minnes. Peale vanalinna läbimist keerasime tagasi ja tiirutasime vanalinna tänavatel ja vaatasime sisse Ventspilsi lossi. Kogemata kombel leidsime sealt eest eesti keelt kõneleva giidi. Õhtul käisime vanalinnas ühes pubis õhtust söömas ja poest varusid täiendamas. Enne magamaminekut vaatasime arvutist filmi.22.07. Ilm polnud sugugi kena. Tuul oli tugev ja vihma tibutas, kohati sadas ka rohkem. Sellegipoolest otsustasime külastada vabaõhumuuseumi. Seal oli kohe näha, et tegu on mereäärse linnaga. Muuseumis tundusid olema pooled eksponaadid vanad paadid ja ankrud, siiski oli esindatud ka taluarhitektuur. Peale väikest tiiru linnas ja lõunasööki oli pärastlõuna juba käes. Otsustasime kasutada juhust ja käia Ventspilsi muulil ja vaadata suuri laineid. Tundsime heameelt, et me merel pole. Tekkis ka kahtlusi, et kas järgmisel päeval on ikka piisavalt hea ilm tagasiteele asumiseks. Õhtul grillisime jahtklubis ja suhtlesime teiste purjetajatega hilise õhtutunnini.23.07. Ärkasime varakult ja hakkasime tegema ettevalmistusi ärasõiduks. Hommikust otsustasime süüa merel, aga pudru keetsime juba sadamas. Lahkusime Ventspilsist kell 8:15. Nii kui muulide vahelt välja saime, andis ennast tunda ka eelmise päeva tugev tuul, mis oli küll nõrgem, aga siiski 10 m/s lääne suunast. Lained olid nii 2 meetri kõrgused. Mõnedel kadus hommikusöögi isu hoopis ja teisedki sõid hommikusööki tekil olles. Mõne aja pärast selgus, et Martin ja Annika on kergelt merehaiged. Vähemalt taevas oli selge ja päike paistis. Hoolimata lainetusest tegime päris head sõitu, max kiiruseks saime 9 sõlme. Kell 11:30 oli Irbe majakas meil traaversis. Kell 12:30 hakkas tekkima kerge pilvisus (ca 30%), tuul puhus tagant ja halb oli roolida. Katsetasime sõitu erinevatel halssidel. Avastasime, et jaht liigub paremini vasakul halsil. Kiirus oli veel 7 sõlme. Kell 15:00 oli Sõrve tuletorn traaversis ja tuul muutus järjest nõrgemaks. Et võtta tuulest viimast, siis heiskasime ka spinnakeri. Kahjuks läks spinnakeri karabiin üleval lahti ja puri kukkus meie kõigi üllatuseks äkki alla, kell oli siis 16:30. Kuna tuul oli nõrk ja lainet polnud ollagi, otsustati Ülar masti tõmmata spinnakeri valli alla tooma. See oli päris mõnus kogemus olla mere peal nii kõrgel. Viimased 8 meremiili sõitsime jällegi mootoriga, kuna tahtsime kiiremini pärale jõuda ja piirivalvegi tundis huvi, et millal me lõpuks sildume. Nimelt Jaanis helistas neile ja uuris, kas piirivalve Nasvale võiks tulla. Nemad siis küsisid, et kas teie olete jaht nendel ja nendel koordinaatidel. Olime ja radaril kenasti näha. Nasval sildusime paar tundi enne päikeseloojangut. Jahi kordategemine ja purjede kuivamapanek võttis omajagu aega, nii et kui me lõpuks sadamast minema saime, oligi ääretult kaunis päikseloojang taas käes. Kokkuvõttes võin vast kõigi mereretkest osavõtjate nimel kinnitada, et oli ikka üks vägev kruiis küll. Palju paremat poleks saanud tahtagi.
Logiraamatut pani kirja:
Ülar Jürviste, Kuressaares

2.7.07

SMS Ruhnu regatt 29. juuni - 01. juuli 2007

Meeskond: Alo, Jaanis, Kristjan, Ülar, Ain.
Start pidi olema 29.juunil kell 10:00, aga oli 10:15. Suurte jahtide klassi start anti 5 min enne meid. Sel aastal on siis SMS regattidel tavaliselt eraldi arvestus suurematel ja väiksematel jahtidel.
Tuul W ja 8-9 m/s. Paneme ülesse genu nr 3. Ületame stardiliini keskmiste hulgas. Tuul hea. Põhiliselt toimub matsvõistlus Marisega. Vahel meie ees ja Maris taga ja siis jälle Maris ees ja meie taga. Vahepeal tuul nõrgenes, mis meie positsioonile hästi ei mõjunud. Ees seilavad kiiremad jahid hakkasid eest ära kaduma.
57º58,8´ N ja 22º 53,69´ E võttis eespool sõitnud Vesileenu kõik purjed maha. Oli selge, et neil on probleeme. Kuna Maris sõitis neilt kuuldekaugusel läbi, siis me nende juurde ei läinud. Jaanis andis raadio teel teada, et Vesileenul on probleem. Teate võttis vastu Centaur. Me too hetk ei teadnud, et oli juba ka Ruhnu mobiilimasti levi, nii et vesileenud said ka ise helistada. Raadiot neil peal ei ole.
Ruhnu all tõmbasime ülesse suure genu ja hakkasime vahepeal ette jõudnud Marisele järele jõudma. Viimases otsas, sõites paralleelselt Ruhnu rannikuga, olime üsna lähestikku. Pidime natuke mõlemad kurssi korrigeerima, sest madalaks kippus minema.
Finiši pidi vastu võtma piirivalvelaev, aga see oli vahepeal Vesileenule järgi läinud. Seda me ka merel nägime.
Kui meie finišeerisime, toimus finišiliini ja sadama ümbruses tõsine sagimine. Selgus, et Karina oli Mercuriuse sadama lähistel kividele meelitanud. Vähemalt nii oli nende versioon asjast. Karina sai ise ka kergelt kiilu pihta. Mercuriust käis kaater lahti tõmbamas.
Kui meie sadamas otsad olime andnud, jõudis piirivalvelaeva külge haagituna kohale ka Vesileenu. Nüüd selgus ka nende häda põhjus: jaht oli kaotanud roolilehe. Paljast pinnist pole suurt kasu.
Meil kadus regati käigus windexi tuulelipp. Vaid varras jäi püsti.
Kuna meil oli uus vana jaht, siis tegime igale meeskonnale omalt poolt pudeli kangemat.
Ain tundis end veidi haiglaselt. Goldrex ja puhkus mõjusid aga kosutavalt.
Nii oligi peatselt õhtu käes. Ilm oli ilus, ainult nati tuuline. Ülar ja Jaanis otsustasid magada õues, magamiskotis. Ülar pidas seal terve öö vastu, Jaanise kott oli aga natuke õhuke selle tuule jaoks. Ta kolis poolest ööst kajuti põrandale madratsile. Kristjan hommikul kurtis, et astu peale.
30. juuni 2008
Puhkepäev Ruhnus.
Vahepeal tekitas natuke elevust Vesileenule ajutise rooli paigaldamine. See keevitati kohalikus töökojas kokku. Seejärel viidi jaht kõrvalkai äärde ja meie saime Vesileenu valli. Selle valli pikenduse seadsime ümber oma jahi kahe peli ja tõmbasime nii Vesileenu suurde kreeni. Sellist protsessi nimetatakse kiilhaalamiseks. Nii sai uue rooli alt roolitorusse ehk helmporti pista.
Õhtul käisime Limo rannas grillimas. Seal avastasime väikese monumendi hukkunud meremeestele. See oli pooleldi liiva sisse mattunud. Puhastasime seda veidi liivast. Samuti leidsime rannast veidi kannatada saanud purilaua ja enne sõda Pärnus valmistatud paadimootori. Tagasi jalutasime läbi küla.

01. juuni 2007
10:05 oli start. Kõik jahid võtsid algul W poi ja siis sai spinniga minema. Tuul vaikne.
12:15 kompassikurss (KK) 310º. Spinni alla kiirus 5 sõlme. Meist veidi taga sõidab ÖÖ. Põhiline tegevus on spinnakeri uurimine ja sättimine. Aini mobiiliga uurisime internetist ilmateadet. See ei tõotanud erilist tuule tugevnemist. Küll pidi see aga lääne poole keerama hakkama.
14.00 Tuul samast suunast 2 m/s. Väga vaevaline minek. Kiirus 3 sõlme.
Lõpuks jõuame selle vaikse kulgemisega kohale, enne pimedat õnneks.
Fotoalbum

14.5.07

Bornholm-Kalmar-Gotland-Roomasaare

Reede 04.05.2007
Tõotab tulla pikk ja huvitav päev. Hommikul nautisime laeval Stockholmi sissesõitu skääride ja saarte vahel.
Võtsime buffe hommikusöögi, sest ilmselt enne õhtut enam korralikult söömiseks aega pole. Sadamast sõitsime kõigepealt taksoga Eesti saatkonda. Jaanis oli tellinud poest merekaardid, aga kuna oli karta, et need Eestisse õigeks ajaks kohale ei jõua, palusime saata kaardid saatkonda. Sealt need kätte saanud, sõitsime raudteejaama.
Siin ootas meid ebameeldiv üllatus. Malmösse sõitvatele rongidele ei olnud saada piletit. Õigemini oli, aga väga kallid. Tagantjärgi tarkus konstateerib, et Rootsi raudteele tuleb piletid ette ära osta.
Malmöst edasi rongiga sadamasse ja Bornholmi kiirlaevale. Bornholmi pealinnas Rønnes oli meil vastus jahi senine omanik Kim. Jaanis suutis oma prillid kiirlaevale jätta. Neist on ta siiani ilma, vaatamata Kimi lubadustele prillid ära tuua ja postiga järgi saata.
Svanekes oli meie jaht Cassandra juba vees. Olime palunud Kimil põhi mürkvärviga enne üle tõmmata ja paigaldada masti tuulelipp. Seda oli ta ka teinud. Tuulelipp ei püsinud mastis aga kahjuks hooaja lõpuni. Ilmselt oli ta selle kehvasti kinnitanud.
Laupäev 05.05.2007
Kaunis kevadine päev Bornholmil. Seame jahti sõidukorda. Kim aitab kaasa palju võimalik. Mootoril vahetasime õlid, taglastasime jahi jms. Kristjan ja Alo tegid Svaneke peal ka väikese ringi.
Pühapäev 06.05.2007
13.00 Sõidame mootori all välja Svaneke sadamast. Hüvasti kodusadam, hõikab jaht Cassandra.
Siiski ei jää see Taani vetes viimaseks sadamaks. Hoiame kompassi kurssi (KK) 4º väikesele
Christiansø saarele, et teha seal paari tunnine vahepeatus. Saareni oli 10 NM.
Enne saarele jõudmist tekitasid veidi segadist punaste poide rida, mis lõikus meie teega ja ulatus silmapiirile. Võtsime raadio teel saarega ühendust, öeldi - sõitke otse sisse. Ilmselt tähistasid lipud kaitseala piiri.
15.00 Christiansø sadamas. Selge vesi, tundub madal aga tegelikult 3 meetrit. Ilus saar. Õigemini kaks saart, mida ühendab sild.
Kiirkõnnil sai tunniga ringi peale. Kristjan vähemalt rahul, et oma nimelisel saarel käidud.
16.00 Sõidame sadamast välja mootoriga. Edasi purje all KK 40º kiirus 4 sõlme.
17.00 Jaanis valmistab lõunaks makaroni ja laevaga
koos päritud Kim-i lihakonservi praetult, jook õlu.
19.00 KK 40º Tuul 6-7 m/s veidi tugevneb. Kiirus 6 sõlme. Nähtavus hea, taevas pilvitu.
21.00 KK 35º, kiirus 5 sõlme, Käigutuled põlema. Koordinaadid 55º40,3´ N 15º34,7`E.
23.00 KK 40º Kiirus 5 sõlme.
Esmaspäev 07.05.2007
01.00 KK 40º, kiirus 6 sõlme, tuul veidi tugevnenud.
02.10 Tuul praktiliselt vaibunud, KK 20º, et rutem laevateest üle saada. Kiirus 1 sõlm.
04.00 KK 30º, kiirus 3 sõlme 56º64,71 N 16º00,5 E. Ilm pilvine, kerge vihm.
06.00 KK 40º, tuul väga nõrk. Kiirus 1,5 sõlme.
08.20 Nüüd oleme kaardilt väljas. Kuna Stockholmi kaardipoest saadeti meile vale kaart, siis Kalmarsundi kaarti meil ei ole. Seda ei õnnestunud isegi Bornholmilt hankida. Kohalikud sõidavad vanade kaartide järgi või pea järgi. Edasi paneme Läänemere kaardi järgi.

Ees paistab tohutu kõrge ja antennide rohke tuletorn. Enne seda aga veel tuulegeneraatorite rida risti väinaga ja meie sõidusuunaga!
09.00 Alo helistab Kuno-le, et saada sõiduks juhendid. Saame telefoni teel mõned koordinaadid, millega ohutu kurss GPS-i kanda.
12.00 KK10º Kiirus 3 sõlme. Traversis Kalmari ostipoi. 56º25,25´N 16º 15,44 E
Alo ja Kristjan söövad, Jaanis magab. Päikegi vahepeal välja tulnud.
14.00 Sõidame jätkuvalt Kalmarsundi ostipoide järgi. Oleme valinud idapoolse tee. On ka läänepoolne tee ja nende vahel madal.
Vahepeal tuul 8 m/s, siis jälle nõrgem.
15.15 Sõidame sisse Kalmari samamasse. Õnneks oli Kim meile andnud vana 1980-ndate lootsiraamatu, kus sadama plaan ja mõned maamärgid.
Kuna sadama ees ristuvad silla alt tulev laevatee ja sadama faarvaater, siis tuli poisid jälgida. Otse sadama sissesõidu ees veel lame kalju veepiiril.
Jahisadam päris kesklinnas, otse I-punkti ees. Passikontroll, sadama maksud (160sek) wifi (20 sek). Jaanis läks kohe kaarti vahetama, poe sulgemiseni oli 30 min aega. See oli Stockholmi poe poolt kokku lepitud. Läksime linna poodi.
19.00 Õhtusöök – liha. Jook vein. Alo ja Kristjan suutsid veidi vaadata Kariibi mere piraatide 2. videot. Jaanis läks kohe magama. Üldse üsna vara magama.
Teisipäev 08.05.2007
7.30 äratus. Hommikusöögiks riisipuder, duss sadamahoones. Alo ja Kristjan käisid veel linnas veidi vaatamas.
11.20 Väljasõit Kalmarist. Silla alt läbi mootoriga. 3 kaablit peale silda punane poi. Sõidame mööda toodreid. Suhteliselt igav.
15.30 Ölandi tuletorn T. Kiirus 4 sõlme.
16.43 asukoht 56º49,3 N 16º33 E (läänetooder)
16.50 vihm ja äike. Koristame purjed ja valmistume äikeseks. Õnneks otse üle ei läinud, hajus poordi.
17.20 Herr Pederi (Blå Jungfrun) saar, nagu siil meres. Hiljem kuulsime, et sinna saarele ei ole võimalik randuda isegi paadiga.
19.30 KK 20º 2,5 sõlme. Hakkame Kalmarsundist välja jõudma. Kiirus 2,5-3 sõlme. Vahepeal näeme päikest.
21.00 KK 20º kiirus 5,5 sõlme. Ilm veidi pilves ja tibutab vihma. 57º 18,25´ N 16º 57`E. Alo roolis, Kristjan puhkab.
Kolmapäev 09.05.2007
00.00 KK 70º, kiirus 4,5-5 sõlme.
02.00 KK 100º kiirus 5 sõlme. 57º 22,8´N 17º 22,7 E Visby-ni veel 32 miili. Alo roolis.
Tuul praktiliselt tagant 220º, halsime vasakule halsile, et paremat kurssi hoida.
02.30 halsime uuesti aga ei pea Visby kurssi. Panime purjed liblikasse. Kiirus 5 sõlme. Väga külm on.
05.30 KK 55º, kiirus 4 sõlme.
9.00 KK 55º Kristjan roolis. Tuul nõrgeneb, kiirus 3,5 sõlme.
11.00 Sõidame mootoriga sisse Visby sadamasse. Kai ääres 2 Bavariat ja heidavad nalja, et see on Bavaria kai. Selgub et sama hästi ka Eesti kai, üks jahtidest Galateia. Sadamavaht tuleb telefonikõne peale veidi aja pärast. 170 SEK tasu ja 40 SEK elekter.
Tasu sees nagu ikka ka duss, wc, köök.
12.30 Läheme Visby linna peale jalutama. Ostame toitu ja kohalikust alkoholipoest mingit kohalikku napsi. Kristjan sai nimelt teada, et Eeva on sedapsi, selleks puhuks kulus Larseni konjak. Kuno-le ostis Alo suveniirtoodri ja endale graafikat. Jaanis ostis suveniiriks Gränku munga teed, mida ta varasemast kogemusest heaks pidas.
Neljapäev 10.05.2007
Jaanis käis hommikul linnas jalutamas.
9.15 laev klaariks Võtame vett.
9.30 väljasõit Visbyst. Edasi KK 360º.
12.00 KK 40º kiirus 5,5 sõlme üleval groot ja 2. foka. Tuul jälle tagant. Vahepeal proovisime spinni heisata, aga selles hirmus tuul tugevnes ja asi jäi katki.
13.00 KK 50º Kristjan roolis. Kulgeme mööda Gotlandi läänerannikut. Kiirus 4,5 sõlme. Lõunaks praemakaron ja vorst.
15.00 KK 80º Alo roolis. Kiirus 5 sõlme.
16.30 KK 70º tuul lensib ja kiirus muutlik 4-6 sõlme. Kristjan magama. 57º59,06´N 18º 52,67´ E.
18.00 Tuul vaibub. Laseme mootoriga kurss 92º, kiirus 5 sõlme. Kristjan roolis. Ilmselt ei saanud ta mootori tõttu enam magada J.
20.20 Möödume Gotlandi (õigemini küll Färö saare) N tipust. Kurss 100º Irbe majaka peale. Tuul 7 m/s, kiirus 6,5 sõlme. Kristjan roolis. Vahepeal tuul 10 m/s ja siis jälle nõrgem.
22.00 KK 100º Kristjan magama. Oleme laevateel. 57º 55,36´N 19º 53,6´E kiirus 5 sõlme.
Reede 11.05.2007
01.00 Läheme üle Eesti ajale. Kell 02.00 KK 100º Kiirus 4,5 sõlme Irbe majakani 55 NM. Alo roolis. Kuulame lühilainelt Rootsi raadio venekeelseid saateid.
4.37 Läheb valgemaks. KK 95º Kiirus 4,5 sõlme. 57º 51,1 N 20º 27,5´ E.
5.30 KK 95º tuul 3-5 m/s lõunast. Kiirus 5 sõlme.
9.00 Irbe majakani 19 NM KK 100º Kristjan roolis Alo puhkab.
12.15 Irbe tuletorn traversis. Fotografeerime majakat.
15.00 Tuul vaibus, sõidame mootoriga 5 sõlme.
17.00 Jätkuvalt mootoriga Kaavi E poi juures.
17.45 Tekib taas tuul KK 30º Sõidame groodi ja genuga 4,5 sõlme.
21.00 Roomassaares, kutsume piirivalve. Enne sissesõitu harjutasime veidi regatiks. Vastas olid Tõnu Veldre, kes kurtis et mis me seal sirgeldame enne sissesõitu, Maila Veldre, Merle, Alol Ester ja Tiit. Sadamas valmistutakse homseks regatiks.
Kokku läbitud GPS järgi üldkursil 363 miili, tegelikult läbitud 412 miili.
Laupäev 12.05.2007
Heiti Rebase mälestusregatt. Meeskond Kristjan, Jaanis, Alo, Ülar. Läbiti 23,6 miili.

Reisi fotod
Logiraamatut täitsid:
Alo Tamm
Jaanis Prii

12.5.07

Nii see kõik algas...

Vaatasime 2007 aasta kevadel päris pikalt, millist jahti tuua oma senise 24 jalase Rock-20 asemel. Pilk jäi pidama Albin Ballad koopa Möre-30 ühe konkreetse eksemplari peale. Oli siis nii et viisime oma vana jahi aprilli lõpus uuele omanikule Pärnusse koju kätte.4. mail padavai Bornholmile, kus see meie uus armastus ilusas Svaneke sadamas seisis. Seal sai paar päeva tehtud ettevalmistus, müüjat piinatud igasuguste küsimustega ning temaga merel proovisõit tehtud. 7. mai pealelõunal läks sõidkus lahti. Nii sai Kristjansö, Kalmari, Gotlandi kaudu uude kodusadamasse Nasvale sõidetud.