Meeskond: Alo, Jaanis, Kristjan, Ülar, Ain.
Start pidi olema 29.juunil kell 10:00, aga oli 10:15. Suurte jahtide klassi start anti 5 min enne meid. Sel aastal on siis SMS regattidel tavaliselt eraldi arvestus suurematel ja väiksematel jahtidel.
Tuul W ja 8-9 m/s. Paneme ülesse genu nr 3. Ületame stardiliini keskmiste hulgas. Tuul hea. Põhiliselt toimub matsvõistlus Marisega. Vahel meie ees ja Maris taga ja siis jälle Maris ees ja meie taga. Vahepeal tuul nõrgenes, mis meie positsioonile hästi ei mõjunud. Ees seilavad kiiremad jahid hakkasid eest ära kaduma.
57º58,8´ N ja 22º 53,69´ E võttis eespool sõitnud Vesileenu kõik purjed maha. Oli selge, et neil on probleeme. Kuna Maris sõitis neilt kuuldekaugusel läbi, siis me nende juurde ei läinud. Jaanis andis raadio teel teada, et Vesileenul on probleem. Teate võttis vastu Centaur. Me too hetk ei teadnud, et oli juba ka Ruhnu mobiilimasti levi, nii et vesileenud said ka ise helistada. Raadiot neil peal ei ole.
Ruhnu all tõmbasime ülesse suure genu ja hakkasime vahepeal ette jõudnud Marisele järele jõudma. Viimases otsas, sõites paralleelselt Ruhnu rannikuga, olime üsna lähestikku. Pidime natuke mõlemad kurssi korrigeerima, sest madalaks kippus minema.
Finiši pidi vastu võtma piirivalvelaev, aga see oli vahepeal Vesileenule järgi läinud. Seda me ka merel nägime.
Kui meie finišeerisime, toimus finišiliini ja sadama ümbruses tõsine sagimine. Selgus, et Karina oli Mercuriuse sadama lähistel kividele meelitanud. Vähemalt nii oli nende versioon asjast. Karina sai ise ka kergelt kiilu pihta. Mercuriust käis kaater lahti tõmbamas.
Kui meie sadamas otsad olime andnud, jõudis piirivalvelaeva külge haagituna kohale ka Vesileenu. Nüüd selgus ka nende häda põhjus: jaht oli kaotanud roolilehe. Paljast pinnist pole suurt kasu.
Meil kadus regati käigus windexi tuulelipp. Vaid varras jäi püsti.
Kuna meil oli uus vana jaht, siis tegime igale meeskonnale omalt poolt pudeli kangemat.
Ain tundis end veidi haiglaselt. Goldrex ja puhkus mõjusid aga kosutavalt.
Nii oligi peatselt õhtu käes. Ilm oli ilus, ainult nati tuuline. Ülar ja Jaanis otsustasid magada õues, magamiskotis. Ülar pidas seal terve öö vastu, Jaanise kott oli aga natuke õhuke selle tuule jaoks. Ta kolis poolest ööst kajuti põrandale madratsile. Kristjan hommikul kurtis, et astu peale.
30. juuni 2008
Puhkepäev Ruhnus.
Vahepeal tekitas natuke elevust Vesileenule ajutise rooli paigaldamine. See keevitati kohalikus töökojas kokku. Seejärel viidi jaht kõrvalkai äärde ja meie saime Vesileenu valli. Selle valli pikenduse seadsime ümber oma jahi kahe peli ja tõmbasime nii Vesileenu suurde kreeni. Sellist protsessi nimetatakse kiilhaalamiseks. Nii sai uue rooli alt roolitorusse ehk helmporti pista.
Õhtul käisime Limo rannas grillimas. Seal avastasime väikese monumendi hukkunud meremeestele. See oli pooleldi liiva sisse mattunud. Puhastasime seda veidi liivast. Samuti leidsime rannast veidi kannatada saanud purilaua
ja enne sõda Pärnus valmistatud paadimootori. Tagasi jalutasime läbi küla.
01. juuni 2007
10:05 oli start. Kõik jahid võtsid algul W poi ja siis sai spinniga minema. Tuul vaikne.
12:15 kompassikurss (KK) 310º. Spinni alla kiirus 5 sõlme. Meist veidi taga sõidab ÖÖ. Põhiline tegevus on spinnakeri uurimine ja sättimine. Aini mobiiliga uurisime internetist ilmateadet. See ei tõotanud erilist tuule tugevnemist. Küll pidi see aga lääne poole keerama hakkama.
14.00 Tuul samast suunast 2 m/s. Väga vaevaline minek. Kiirus 3 sõlme.
Lõpuks jõuame selle vaikse kulgemisega kohale, enne pimedat õnneks.
Fotoalbum
apigistamiseks heisatud ka spinnaker. Õhtul kella 21:45 paiku olime Mõntu traaversis. Kahjuks tuul keeras, nii et pidime spinnakeri alla võtma. Seejärel tuul tagatipuks veel nõrgenes, aga mis teha. Vähemalt päikseloojang merel oli imekena. 22:30 oli juba sedavõrd pime, et panime käigutuled põlema. Katsetasime arvuti peal Garmini merekaarti, kuhu aeg-ajalt GPSist andmeid siirdasime. Meeskond hakkas väsima ja nii mindigi vaheldumisi kajutisse magama. Laevatee ületasime umbes 2:30 öösel, eemal olid näha ka mõned suured laevad. Magajate suureks meelehärmiks tuli tuule nõrkuse tõttu pidevalt sättida purjesid ja kolistada spinnipoomiga. Mõni arvas, et just nimelt siis, kui tema parajasti magas, tuli teistel "hea idee" purjedega mässama hakata :) Kolmveerand neli hommikul hakkas päike tõusma ja lülitasime käigutuled välja. Heiskasime taas spinnakeri, nii sõitsime umbes poolteist tundi. Jaanis läks ka lõpuks magama. Ventspilsile lähenedes nägime mitut suurt laeva ja tekkis küsimus, et mis suunas nad sõidavad ja mis me tegema peaksime. Lõpuks tuli välja, et nad on hoopis ankrus ja ei liigu kuhugi.Enne Ventspilsi kadus tuul sootuks, nii sõitsime Ventspilsi sisse diiselpurje all. 
Sildusime Ventspilsis 21.07. kell 10:45. Oodates piirivalvet, valmistasime hommikusöögiks putru. Seejärel tundsid kõik end nii väsinuna, et läksid magama. Päeva peale uni kadus ja nii läksime neljakesi (Ülar, Annika, Kristjan ja Alo) Ventspilsi linna kaema, Jaanis ja Martin jäid jahi peale. Otsustasime alustada linnaga tutvumist piki jõge minnes. Peale vanalinna läbimist keerasime tagasi ja tiirutasime vanalinna tänavatel ja vaatasime sisse Ventspilsi lossi. Kogemata kombel leidsime sealt eest eesti keelt kõneleva giidi. Õhtul käisime vanalinnas ühes pubis õhtust söömas ja poest varusid täiendamas. Enne magamaminekut vaatasime arvutist filmi.22.07. Ilm polnud sugugi kena. Tuul oli tugev ja vihma tibutas, kohati sadas ka rohkem. Sellegipoolest otsustasime külastada vabaõhumuuseumi. Seal oli kohe näha, et tegu on mereäärse linnaga. Muuseumis tundusid olema pooled eksponaadid vanad paadid ja ankrud, siiski oli esindatud ka taluarhitektuur. Peale väikest tiiru linnas ja lõunasööki oli pärastlõuna juba käes. 
Otsustasime kasutada juhust ja käia Ventspilsi muulil ja vaadata suuri laineid. Tundsime heameelt, et me merel pole. Tekkis ka kahtlusi, et kas järgmisel päeval on ikka piisavalt hea ilm tagasiteele asumiseks. Õhtul grillisime jahtklubis ja suhtlesime teiste purjetajatega hilise õhtutunnini.23.07. Ärkasime varakult ja hakkasime tegema ettevalmistusi ärasõiduks. Hommikust otsustasime süüa merel, aga pudru keetsime juba sadamas. Lahkusime Ventspilsist kell 8:15. Nii kui muulide vahelt välja saime, andis ennast tunda ka eelmise päeva tugev tuul, mis oli küll nõrgem, aga siiski 10 m/s lääne suunast. Lained olid nii 2 meetri kõrgused. Mõnedel kadus hommikusöögi isu hoopis ja teisedki sõid hommikusööki tekil olles. Mõne aja pärast selgus, et Martin ja Annika on kergelt merehaiged. Vähemalt taevas oli selge ja päike paistis. Hoolimata lainetusest tegime päris head sõitu, max kiiruseks saime 9 sõlme. Kell 11:30 oli Irbe majakas meil traaversis. Kell 12:30 hakkas tekkima kerge pilvisus (ca 30%), tuul puhus tagant ja halb oli roolida. Katsetasime sõitu erinevatel halssidel. Avastasime, et jaht liigub paremini vasakul halsil. Kiirus oli veel 7 sõlme. Kell 15:00 oli Sõrve tuletorn traaversis ja tuul muutus järjest nõrgemaks. Et võtta tuulest viimast, siis heiskasime ka spinnakeri. Kahjuks läks spinnakeri karabiin üleval lahti ja puri kukkus meie kõigi üllatuseks äkki alla, kell oli siis 16:30. 
Kuna tuul oli nõrk ja lainet polnud ollagi, otsustati Ülar masti tõmmata spinnakeri valli alla tooma. See oli päris mõnus kogemus olla mere peal nii kõrgel. Viimased 8 meremiili sõitsime jällegi mootoriga, kuna tahtsime kiiremini pärale jõuda ja piirivalvegi tundis huvi, et millal me lõpuks sildume. Nimelt Jaanis helistas neile ja uuris, kas piirivalve Nasvale võiks tulla. Nemad siis küsisid, et kas teie olete jaht nendel ja nendel koordinaatidel. Olime ja radaril kenasti näha. Nasval sildusime paar tundi enne päikeseloojangut. Jahi kordategemine ja purjede kuivamapanek võttis omajagu aega, nii et kui me lõpuks sadamast minema saime, oligi ääretult kaunis päikseloojang taas käes. Kokkuvõttes võin vast kõigi mereretkest osavõtjate nimel kinnitada, et oli ikka üks vägev kruiis küll. Palju paremat poleks saanud tahtagi. 
