Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba tubli 15 aastat. Laeva meeskond on natuke läbi aegade vahetunud ja ka alus ise on aastal 2016 ja ka 2022 aastal vahetunud, kuid ajalooline nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. . Teine Cassandra oli Beneteau First 34.7 . Alates 2022 seilab meredel kolmas laev, seekord X-35 aga nimi ikka sama.

2.12.14

CASSANDRA nimepäev

CASSANDRA nimepäev 2014

Tormisel 5. detsembri ööl 1918.a. hukkus Vilsandi tuletornist läänes Saksa miini otsa HMS CASSANDRA. Laev oli üks 13 Briti eskaadri laevast teel Tallinna, et toetada Vabadussõjas noort Eesti Vabariiki. Ühe hukkunud meeskonnaliikme allohvitser Patrick Reynolds-i lapselapsega Uus-Meremaal oleme kirjavahetuses.

2014.a. tähistasime laeva nimepäeva visiidiga Ida-Virumaale kus tutvusime põlevkivikaevandusega. Kuigi aurulaevadel kasutati kütusena kivisütt, andis kaevandus ettekujutuse selle tööstusharu eripäradest. Samuti on põlevkivitööstus tänaseni suur ning unikaalne osa Eesti energeetikast, millele pandi alus 1920-ndatel aastatel.
Külastasime ka Kukruse mõisa, mille valitsejaks oli Tollide suguvõsa. Eduard Gustav von Toll oli polaaruurija kes seilas koos teiste Eestist pärit meremeeste ja maadeavastajate Adam Johann von Krusenstern-i ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen-iga. Sarnaselt Bellingshausen-ile pärinevad ka Toll-id Saaremaalt.
Päev lõppes ühise einega Jõhvi gruusia restoranis Mimino.


Alo Tamm.

9.7.14

Liepaja-Klaipeda-Nida

Peale jaanipäeva, 27. juuni õhtul startis S/Y Cassandra merematkale, mille sihtkoht oli Nida (Läti).
Olime seekord matkal viiekesi - Alo, Margus, Kristjan, Mariliis ja Jaanis.
Mariliis pidas reisi kohta põhjalikku päevikut, mis peatselt ka siin lehel väljavõtetena ilmub.
Hetkel aga esialgne lühikokkuvõte.
Esimese peatuse tegime 28. juuni õhtul Pavilostas. Seal oli korralik jahisadam mõlemal pool jõge.
Tutvusime aleviga, kus tõesti iga maja on oma moodi. Nii kirjut pilti pole vist varem näinud.
Pidasime seal ka Kristjani sünnipäeva magusa kringliga.
Järgmine etapp oli 29. juuni Pavilosta-Lepaja. Liibavisse jõudsime tihedas udus. Õnneks oli sadamasse sõites udu veidi hõredam, aga merel sai ka udupasunat puhutud.
Teel leidsime meres ulpimas ilusa punase ja valgete südametega pudeli, milles oli post ka sees -  lätikeelne kiri.
Sellest saab lugeda :
http://tarbija24.postimees.ee/2851173/saarlased-ongitsesid-merest-pudelposti 

http://www.saartehaal.ee/2014/07/09/seilajad-leidsid-pudelposti/
Udu pärast tuli meil teha Liepajas päev pikem peatus. Ilma radarita ei ole soovitav nii tihedas udus sõita.
1. juulil seilasime edasi Klaipeda poole. Erineval eelmise otsa mootoriga udus sõitmisest sai seekord ka korralikult purjetada ja seda ka spinnakeri all. Klaipeda akvatooriumisee jõudes oli päev veel nii noor, et otsustasime sõita edasi Nida poole.  Juodkrante valisime vahepeatuseks ja ööbimiseks. Seal oli kaks sadamat, millest üks oli praamisadam. Teine sadam oli aga nii madal, et vaid otse kai ääres oli sügavust. Nii seal seisimegi. Sadamas oli veel üks kohalik jaht ja õhtul saabus kolmaski alus.
Kalarestoranis sai õhtul keha kinnitada ja pärast veidi alevis ringi vaadata.
2. juulil läbisime etapi Nida - Klaipeda. Nidas oli meil napp kolmetunnine  peatus. Samas oli see reisi kaugeim punkt. Siin liivaluidete taustal tegime ka ühispildi.
Õhtul saime napilt Klaipeda lossi vallikraavis olevasse jahisadamasse, sest seal oli vaba koht vaid meie suurusele laevale. Paar suuremat enam sisse ei mahtunud ja jäid silla taha seisma. Sadamasse sõiduks avatakse igal täistunnil pöördsild.
Memeli linnaga tutvusime terve 3. juuli päeva. Külastasime delfinaariumit, kellade muuseumi ja lossi muuseumi. Lisaks veel paar kirikut ja muud vaatamisväärsust.
Reedel, 4 juulil sõitsime pika otsa Ventspilsini. Esialgu kuni 10 m/s tuules ja korralikus laines, mis päeva jooksul alla läks. Öösel aga kadus tuul sootuks. Nii et viimased 20 miili sõitsime mootoriga.
Laupäeva, 5 juuli hommikul kell 5.30 sildusime Ventspilsis. Seal sai veedetud pool päeva. Kell 15.00 startisime kodu poole. Tuul oli vastu ja sai krüssata, aga esialgu teda oli ja kiirus 6 sõlme polnud kurta. Ühe halsiga sai üsna Kura alla välja. Tavapäraselt vaibus aga tuul ööseks täielikult. Kaavi alt Roomassaareni sai diisli abiga. 6. juuli hommikul kell 5.45 olime kodusadamas tagasi.

27.5.14

Allirahu regatt oli päikseline

Saaremaa Merispordi Seltsi teine pikem regatt, Allirahu regatt möödus päikselise ilmaga. Puhus soodne purjetuul kuni 9 m/s. 
Nagu regati nimigi ütleb, purjetati Allirahu lähistele. Distantsi pikkus oli 27 meremiili. Sai sõita nii krüssu kui spinni. Meie olime pikalt kolmandal kohal, kuid vahetult enne finišit pidime Lotele alla vanduma.   

30.4.14

Ahoi, tule merele

On veel vabu kohti regati kalendris. 
Leia endale sobiv  võistlus ja võta meiega ühendust.


S/Y Cassandra 2014 regati kalender 






10.mai – H.Rebase regatt ( start Roomassaare)
24.mai – Allirahu regatt ( start Roomassaare)
30.mai-1.juuni – SMSi noorteregatt, jälgime seda merel
14.juuni – Abruka regatt (start Roomassaare)
31.juuli-3.august –  Ruhnu regatt
11. juuli Roomassaare - Kärdla, jahi viimine Muhu Väina regati starti (lõbusõit)
12.-19.juuli – Muhu väina regatt (start Kärdla)
8.august – Kuressaare Merepäevade eskaadrisõit
15.-17.august– Saaremaa karikavõistlused
15.-17.august –  Roja  regatt
13.september – Lühirada
27.september – Jäätükkidega võidu


29.4.14

Kevadtööd alanud

19. mai 2014 alustasime kevadtöid jahi juures. Õnneks on nüüd ilmad olnud soojad ja kuivad. Puhastasime lahti jahi kiilu ja pahteldasime selle uuesti ära. Ka LYS möödukiri on tellitud.