Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba kümme aastat. Laev on meeskonna all küll 2016 aastal vahetunud, aga nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. Meie esimene laev kannab alates 2016 uute tublide seilajate käes nime Elektra . Uus Cassandra on Beneteau First 34.7 Koos uue laevaga kasvas veidi ka meeskond.

12.12.13

Cassandra nimepäev 2013

CASSANDRA nimepäev



2013.a. möödus kurvast sündmusest, kui  5. detsembri ööl 1918.a. hukkus Vilsandi tuletornist läänes Saksa miini otsa HMS CASSANDRA, 95 aastat.
 Selle meenutuseks külastasime Tallinnas Lennusadamas RMS TITANIC näitust. Oma aja suurim aurulaev hukkus 1912.a. kevadel. Näitus andis ettekujutuse tolleaegse laevaelu õhustikust ning meresõidu eripäradest.

Näituse järel kogunes meeskond koos peredega ühisele õhtusöögile Holmi talus.

26.7.13

Cassandra käis vaatamas Tall Ship Race pujekaid

Maailma suurim ajalooliste purjetake regatt, Tall Ship Race külastas oma etapil Helsingi-Riia ka Roomasaaret. Tõsi, kõige suuremad laevad ei saanud süvise pärast sisse tulla. 
Cassandra käis lahkuivaid purjekaid merelt vaatamas. Nii sattusime Silver Saluri objektiivi ette koos ajaloolise purjeka Christian Radichiga.

Add caption

Muhu Väin

Nagu traditsiooniks, osales Cassandra ka 56. Muhu Väina regatil.
Muhu Väina regatt on ühtlasi ka Eesti Meistrivõistlused Avamerepurjetamises, mis toimusid  13.-20. juulil 2013. Seekord oli regati start Haapsalus. Cassandra alustas teekonda reede, 12. juuli õhtul. Pardal olid Jaanis, Ülar ja Martin. Öö läbi sõitsime teravas tihttuules vastu lainet kuni Kuivastuni. Kuivastus olime kell 3.30 varahommikul. Seal liitus meiega Juhan. 
Edasi tuul vaibus ja osa teest tuli sõita mootor all. Haapsalusse jõudsime laupäeva keskpäevaks ja registreerisime jahi. 
Haapsalus liitus miega Alo. Osalesime regati avamisel ja valmistasime end järgmise päeva sõiduks ette.
Seekord sai esmakordselt iga osalev jaht mälestusplaadi. Toidutalongide asemel oli käepael.
Pühapäeval, 14. juunil sõitsime vaikses tuules Haapsalu -Heltermaa etapi. Saime siin 14. koha.  Heltermaal õnnistasime sisse oma roostevaba grilli.
Esmaspäevane Heltermaa - Kuivastu etapp ei hiilganud tuule poolest. Suurem osa etapist sai sõidetud vaikses taganttuules ja spinnakeriga.
Üldiselt õnnestus kogu võistluse ajal saada sadamates normaalne kaikoht. Kõige keerulisem oligi Kuivastus, kus olime mitme teise jahi küljes.
Veidi tugevamat tuult andis Kuivastu - Pärnu etapiks. Suurem osa sellest sai sõita spinnakeri all. Tükati oleks võinud tuult ka rohkem olla. Siiski saime tänu tuulele seni parima koha, 13. mis on meie võistlejategrupi LYS II täpselt keskel. 
Pärnu lühirajal toimus kaks huvitavat sõitu. Rada oli huvitav ja ka sõit ise pakkus naudingut. Tuult oli parasjagu ja Runö tõi ka pealtvaatajad merele. Esimesel sõidul olime veidi kobad, aga teisel sõidul maandusime viiendaks. 
Ebameeldiv vahejuhtum oli see, et ühel meie grupi juhtival jahil, La Folie, sõideti mast maha.
Pärnus oli neljapäev vaba päev. Selles mõttes, et alles õhtul startisime Romassaarde. Ülar ja Martin osalesid päeval RS Feva võistlusel. Jaanis käis Southamtonist siia praktikale tulnud tudengiga linna peal korterit vaatamas.
Palutõotavaks kujunes regati pikim, Pärnu- Roomasaare ööetapp. Siingi oli esialgu tuult piisavalt. See puhus ka üsna vastu ka kuni Kihnu-Munalaiu laevateeni oli krüssu.
Keskööks olime tänu tugevale tuulele ja vastulainele saavutanud võistlus jälgiva trackingu järgi tõusnud füüsiliselt esikohale. 
Ilmaennustus pidas aga paika ja varahommikul tuul vaibus. Tuule keeramine valmistas ka teise üllatuse. Nimelt ei osanud me arvata, et Saaremaa all saab sõita juba spinnakeriga. Selle võimaluse magasime ca 15 minutit maha. 
Olime kogu öö üleval. Kes sai tukkus vahepeal. Martin oli just saanud koisse pikali heita, kui raadio hakkas pakkuma teravaud elamusi. Nimelt kõlas eetris MAYDAY jahilt Kristi. "Jaht Kristi upub", oli sõnumiks. 
Esialgu halvasti kuulda aga hiljem paremini arusaadavalat saime kirja Kristi koordinaadid. See oli meist 5 miili eemal ja seal kandis oli ka teisi jahte. Nii et me otseselt päästeoperatsioonis ei osalenud.
Küll tõttas sündmuskohale piirivalvelaev Valve, kes kihutas meis  üsna lähedalt mööda.
Tuul õnneks pärsi ära ei vaibunud ja kuigi Mercuris sai meid Allirahu all kätte, saavutasime etapil lõpuks neljanda koha. See jäi ka meie selle regati laeks.
Reedel toimus Kuressaare kuursaalis meeldiv galaõhtu. Külmlaud oli eriti rikkalik ja kõik said kõhud kenasti täis. 
Viimane Roomasaare ring läks õnnetult, sest purunes spinnakeripoomi nokk ja me ei saanud spinnakeri kasutada. Päris pikas tagantuuleosas sellega hävisime. veidi õnnestus tagasi teha krüssuga tugevnevas tuules. Lõppkokkuvõtteks saime etapil 10 koha.
Meeleolukas ja rahvarohke oli ka väina lõpetamine. Kuna juba reedel tugevnev põhjakaarte tuul kogus üha rammu, siis paljud jahid ei kiirustanud Roomassaarest minema. Kes aga läksid, said väinameres tugevat vastutuult ja seal murdus mitu masti. Kuivastu sadam sai sellega päris täis.
Muhu Väina regatist lähemalt www.muhuvain.ee



12.7.13

Gotlandi reis

Reisi I osa
Seekordne, jahi jaoks kolmas, Gotlandi reis algas jaanipäeval,  24. juunil 2013.  Roomassaare sadamast sõitsime välja kell 14.00. Esialgu puhus nõrk  vastutuul ja sõitsime mootoriga.  Vahase nukast alates andis juba purjetada.
Õhtusöögiks tegime Mõntu sadama traaversis putru. Päike loojus Irbe majaka lähistele. 
Terve öö ja järgmine päev kulus Läänemere ületamiseks.  Kella nelja ajal päeval hakkas Gotlandi rannik kenasti paistma ja peatselt tuli ka Rootsi mobiililevi.
Meie sihiks oli Ronehamni sadam.  Seal oli Jaanisel tuttav pensioneerunud vanemloots, Gillis  Ulmsted.  Gillis käis nädal tagasi Saaremaal ja kinkis Püha kogudusele Gotlandi rahvusmängu Kubb. Sdea mängu mängiti hasartselt ka Pihtla külade päeval.
Viimased miilid seilasime vihmas.  Esmalt vaatasime, et sadamas vaid mõned jahid ja leidsime ühe tühja koha. Vihmas andsime sadamas ka otsad.  Selgus,  et see poomi vahe,  kuhu me end seadsime, oli mingi teise jahi oma. Siiski saime  vähemalt esialgu sinna jääda.  Gillis oli meil kenasti vastas. Ta kutsus ka sadamaülema ja nii saime elektrit ja kõige selle hea eest ka tasuda. Pikk ja kiitsakas sadamaülem paistis silma oma taaruva ja puise kõnnakuga ning pika kruvikeerajaga, millega vehkides ta uljalt oma juttu ilmestas ja elektrikilbi lahti keeras.
Praadisime õhtuks kiiruga grillvorsti. Kangemad vaatasid veidi ka filmi, aga pooleli jäi see neilgi.
Hommikul, kuupäev oli nüüd 26. juuni, läksid Ülar ja Alo rendiauto järgi. See asus Klintehamnis. Meie Kristjani ja Madisega viisime jahi uude kohta. See oli tualettidele ja duširuumile lähemal. 
Saanud rendiauto,  milleks oli muidugi  SAAB, asusime teele. 
Esmalt tõdesime, et Gotlandi loodus on Saaremaa loodusega üsna sarnane. Ainus erinevus, mida kohe on märgata, on majades. Need on väga rootsipärased.
Esimene kindel siht oli Öja kirik.  Jaanisel on teooria, et saar on oma nime, Ojamaa, saanud just selle kirikukihelkonna järgi. Seda kinnitab ka asjaolu, et vanas Gotlandi keeles tähendab sõna öja just saart.
Öja kirik on piirkonna suurim. Kirik on Saaremaa vanadest keskaegsetest kirikutest veel vähemalt 100 aastat vanem. Seal kirikus asub üle Euroopa kuulus puitfiguur,  õigemini selle koopia, mille nimi on Öja madonna.  See asub võidukaare kohal, kus on terve ristilöödud Jeesuse motiivil ansambel.
Edasi sõitsime saare lõunatipu  suunas. Teele jäi Sundre kirik, mille lähedal asus ka kastell ehk tornkindlus.  Kastell oli kirikuga pea ühevanune,  ca aastast 1100. Kastelli pääses sisse vaid kolmandal korrusel asuvast uksest. All, maapinnal olev ava on tehtud kaasajal, et turistid sisse pääseks. Ülesse viis väga kitsas trepp.
Järgmine pikem peatuskoht oli Hoburgi majakas. Sinna jõudes saime ka teravaid elamusi. Nimelt vahetult enne majakat hakkas armatuuril põlema hüüumärk ja auto radika termomeeter näitas juba punast. Selgus, et ei tööta ventilaator. Selle kaitse oli läbi põlenud. Panime uue kaitsme ja saime ventika tööle.
Torn oli mõõduka tasu eest, aga sinna tasus ronida. Kahjuks oli ilm veidi udune ja vaated olid sellega kergelt looritatud. Huvitav oli tuletorni Prantsusmaalt ostetud ja 1846 paigaldatud tulemehhanism. Selle pani pöörlema raskus, mis trossi otsas rippus ja torni keskel olevas šahtis alla liikus. Kuna oli veidi tuult, siis torn ka kergelt vibreeris.
Edasi suundusime Hoburgi pangale, mis oli päris vägev. Seal kulges matkarada, mille läbi käisime. Tükati tekitasid peakohal rippuvad paelahmakad veidi kõhedust – ükskord nad sealt alla ikka kukuvad. Panga ja mere vahel oli kaldariba, mida mööda sai liikuda.
Samas oli ka turismilõks, kus asus kauplus ja restoran. Meie ostsime sealt jahi peale mälestuseks viinapitsi. Ees ootas seda  Peterburist, Viiburist ja Ventspilsist ostetud pitsid.
Samas, ühe künka otsas, lambasita vahel, sõime ka oma kaasa võetud võileivad.
Järgmiseks sihiks oli Kettelvik, kus asus käiakivide valmistamise muuseum. Seal sai vaadata, kuidas kive vanasti tahuti ja kuidas hiljem veski ning veel hiljem mootori jõul neid ümaraks treiti.
Ostsime sealt jahi peale ühe luisu.
Sõit kulges edasi mööda rannamaanteed, kus tee Gotlandile omaselt kurvine, väga sageli tuli  ületada lambatõkkeid. Nendeks olid kõrvuti maas olevad ümarad torud. Koht, kus järgmise peatuse tegime, oli Petes. Seal oli talumuuseum, kus ka väike butiik. Alo ostis sealt tooli, mida me lõõpivalt Kihnu Jõnni järgi biidermeieriks kutsusime. Kristjan arvas küll, et pigem talupoja juugend.
Aeg veeres ja lõpuks olime pea ringiga jõudnud Rone läheduses asuvasse suuremasse asulasse,  Hemsesse.  Seal leidsime raamatukogu, kus saime ka internetti. Lisaks oli asulas saiapood, kust sai osta sooja saia. Otsus oli järgmisel hommikul sealt läbi minna. Traditsiooniliselt külastasime ka Hemse kirikut.
Ka Rone kiriku vaatasime üle. See oli üks suurimaid piirkonnas. Teel Ronehamni vaatasime Uggardi
kivikalmeid. Neid oli seal terve rida, üks kõrgem kui teine. Kalmed pärinesid varasest pronksiajast, 1800-1100 eKr ja selliseid on Gotlandil leitud ligi 400.
Kell oli veidi kuus läbi, kui Ronehamni tagasi jõudsime. Meid ootas seal saun ja Gillise küllakutse enda juurde. Saun oli aus ja Gillis ootas meid seal ees. Pesemiskoht ei asunud otse jahisadamas,  vaid veidi eemal asuvas karavani parklas. See, et sadam ja karavanparkla on koos, on Rootsis väga tavaline. Nii annab ka vajalikku taristut ühitada. Näiteks suurem grillimiskoht asus ka karavanide parklas. Supelrand oli sadama ja karavanparkla vahel.
Gillis elab samas, sisuliselt sauna taga.  Tal seal kena maja, naabruses elab poeg, kellel veidi suurem maja. Gillise juures istusime kinnisel verandal, kus ta  pakkus meile kohvi ja naise kodus küpsetatud leiba. Väga maitsev oli see suupiste. Veranda seinu ehtisid taldrikud laeva piltidega. Enne meie lahkumist saabus kirikukoori proovist ka Gillise abikaasa. Selgus, et nad plaanivad sügisel Saaremaale SPA-sse tulla. Seda teevad nad siis juba kuuendat korda.
Kuigi olime einestanud, grillisime ühekordse grilliga. Õige, just ostetud grill oli meil maha jäänud koju.  Siis keerasime õndsate unne.
27. juuni 2013. Gotlandi saarega tutvumise teine päev algas hommikusöögiga, milleks oli korralik puder.

14.5.13

Heiti Rebase regatt alustas hooaja

Jaht Cassandra alustas oma purjetamishooaega Saaremaa Merispordi Seltsi selle aasta
esimesel regatil, mis toimus 11. mail 2013. Veel paar nädalat enne regatti oli jaht alles kuival maal ja oli kahtlane, kas kõik vajalikud tööd saavad tehtud laeva all ja peal. 13. aprill, ehk kuu varem toimusid Roomasaares veel jääpurjetamise võistlused. Mai algusega hakkas ilm õnneks soojemaks pöörama. 1. mail nägin maal pääsukesi, õitsesid sinililled. Saime siis meiegi 7. mail kraana ja jahi vette. Peale seda nobe toimetamine, et mast trimmi saada ja kõik muu ka korda.
Rebase regati päev oli ilus ja päikeseline. Isegi krüssates ei olnud hullult külm. Priit Kuus pani raja kenasti vastutuult. Sel hooajal sõidab SMS LYS palli järgi. Start oli etteandega, nii et kolm jahti, Cassandra, Lote ja Evelin said stardi koos.
Meie jaht näitas head käiku, aga tegime teises märgis hullu ülekrüssu ja sellega kaotasime oma vahepeal juba saadud teise koha.
Sõitsid Ülar, Kristjan, Jaanis ja Silver. Silverile oli see esimene regatt.






Meeleolu oli hea ja peale sõitu sai sadama kohvikus sooja suppi. Saun on Roomassaares kahjuks remondis.