Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba kümme aastat. Laev on meeskonna all küll 2016 aastal vahetunud, aga nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. Meie esimene laev kannab alates 2016 uute tublide seilajate käes nime Elektra . Uus Cassandra on Beneteau First 34.7 Koos uue laevaga kasvas veidi ka meeskond.

17.11.09

Cassandra meeskond pani välja aasta merematkaja auhinna

Saaremaa Merispordi Seltsi 2009 aasta hooaja lõpetamisel pani purjejaht „Cassandra“ meeskond välja seltsi aasta merematkaja auhinna.

Auhind Aasta Merematkaja antakse välja lõppenud hooajal kõige enam merematka edendamisse panustanud Saaremaa Merispordi Seltsi jahtlaevale. Auhinna saaja valikul on määrav nii hooajal läbi sõidetud teekond kui sihtkoha uudsus ja jahi suurus võrreldes matka pikkusega. Võistlussõidud ning ülesõidud võistlustele ning tagasi arvesse ei lähe.

Aasta Merematkaja on rändauhind, mille nominent annab järgmise hooaja lõpus edasi uue hooaja nominendile.

Auhind kujutab kreenis jahtlaeva merelainel ahtrist vaadatuna. Sinisest klaasist jaht valgete purjedega asub puidust alusel ning on teostatud tiffany tehnikas.

Teose autor on klaasikunstnik Maria Tamm.

2009 aasta auhinnale oli üsna mitu pretendenti.

Pikima matka tegi hooajal jahtlaev „Emerald“ kapten Jürgo Otsa juhtmisel. Emeraldi meeskonnal on mõte koguni ümermaailmareisiks. Esimene etapp on nüüdseks seljataga. Juuli keskel Saaremaalt Roomassaare sadamast lähtunud Emerald jõudis 1. augustil pärast viie riigi ja 1627 meremiili läbimist Whitehavenisse Inglismaal.

Samas on „Emeraldi“ pikemad sõidud ilmselt alles ees. Pikemaid ja lühemaid merematku tegid 2009 aastal veel teisedki jahid.

Esimest auhinda välja andes vaatas „Cassandra“ meeskond tagasi ka varasematele aastatele. Pea igal suvel on 24 jalane jaht „Sinilind“ kapten Peeter Ramsti käe all teinud merematka Rootsi või Soome. Ka on varasematest reisidest avaldatud meeleolukaid reisikirju. Kapten Peeter Ramstil on endal veelgi pikema merematka kogemused. Ta on purjetanud ka üle Atlandi , seda küll ühe teise, Soome jahi pardal.

3.11.09

Meenutus Tule Tulemisest

2009. aastal toimus Eesti Üldlaulu ja Tantsupidu „ÜhesHingamine”. Esimesest laulupeost möödus 140 aastat, tantsupidude ajalugu ulatub aastasse 1934.

Laulupeo tõrvik süüdati 13. juunil Tartu laulupeol ning toodi lauljate ja vabatahtlike veemeeste lotjade, kalede ja haabjatega mööda veeteed üle jõgede, järvede, soode ja rabade 27. juuniks Pärnusse.

Tantsupeo tuletõrvik süüdati 23. juunil Kihnu jaanitulest ning toodi rahvatantsijate ja kaluritega mööda merd kaluripaatides samuti 27. juuniks Pärnusse.
Tartust ja Kihnust tulnud tuled said 27. juunil Pärnus ühiseks Laulu- ja Tantsupeo tuleks puulaeva „Runbjarn” pardal. Algas „TuleTulemine" mööda merd Tallinnasse.

Sadamatesse sõideti sisse kell 20:00 ning lahkuti päikeseloojanguga järgmisse sadamasse. Igas sadamas toimusid erinevate laulu- ja tantsuseltside kontserdid. XXV Laulu- ja Tantsupidu algas tule süttimisega Tallinna laulukaare tuletornis. Kogu teekonda jälgisid kaamerad ning igal õhtul oli pooletunnine ülekanne Eesti TV-s. Mööda merd toimus eskortsõit puulaeva „Runbjarn” vedamisel.

Cassandra meeskond osales eskaadrisõidu I etapil kooseisus Jaanis, Kristjan, Ülar, Irina ja Alan. Jahi viis Roomassaarest Pärnusse veidi teine seltskond, kus oli Irina ja Alari asemel kaasas Riho.

Pärnusse jõuti paraja ajavaruga, et jõe peal veel mõned auringid teha. Seejärel algas TuleTulemise esimene etapp Pärnust Kuressaarde. Lätlanna Irina oli väga elevil oma elu esimesest külastusest saartele.

Pärnu jões saatis tuld gurpp jahte, kes aga enamik peatselt tagasi pöörasid. „Runbjarn” , kes pidi kindlalt õigeks ajaks Kuressaares olema, pani purjede ja mootori all hea käigu sisse ja kuna meie olime puhtalt purjetamise peal väljas, siis seda tempot ei suutnud pidada. Peale meie sõitis Kuressaarde veel üks jaht, kes samuti eest ära kadus.

Nii öö kui järgnev päev oli soe ja meri rahulik ning Ülar rääkis Irina-le mõndagi purjetamise saladustest. Selgus ka, et Ülar ja Alan on samas ülikoolis sama eriala õppinud. Kihnu all sai öösel üksvahe ka spinnakeri kasutada.

Saaremaa alla jõuti taas paraja ajavaruga ning otsustati Irina-le näidata ka teist Eesti saart, Abrukat. Väike jalutuskäik Abrukal oli kaunile päevale ilus jätk. Abrukalt lahkudes tabas Cassandra-t ebaõnn , mootori väljalasketoru lüli, kus vesi ja heitegaasid segunevad, hakkas lekkima. Tuli seda kiiruga remontida, kuna sissesõit Kuressaare sadamasse sai toimuda ainult mootoriga. Seetõttu hilineti veidi ühisele sildumisele, kuid suurejoonelist TuleTulemise vastuvõttu saadi siiski täielikult nautida.

Õhtul läksid Irina ja Alan bussi peale, et esmaspäeva hommikuks tööle jõuda.
Jaanis, Kristjan ja Ülar ning veel seltskond reisijaid purjetas jahiga samal õhtul Kuressaare jahisadamast tagasi Roomassaarde.
Saaremaa jahtidest saatis tuld järgmisel etapil S/Y Inka