Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba kümme aastat. Laev on meeskonna all küll 2016 aastal vahetunud, aga nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. Meie esimene laev kannab alates 2016 uute tublide seilajate käes nime Elektra . Uus Cassandra on Beneteau First 34.7 Koos uue laevaga kasvas veidi ka meeskond.

13.12.15

Mälestasime šotlasest Briti admirali


 Osalesime 12.12.2015 jaht Cassandra meeskonnaga (Ott, Jaanis, Alo) admiral Sir Edwin Alexander-Sinclairi büsti avamisel Tallinna vanalinnas Šoti klubi aias. Toetasime ka monumendi rajamist. Fotod: www.mil.ee ja erakogu.



20.11.15

Saaremaa Merispordi Seltsi hooaja lõpetamine

Nagu tavapäraselt, andis jaht Cassandra meeskond ka sel aastal Saaremaa Merispordi Seltsi hooaja lõpetamisel üle klubi aasta merematkaja auhinna. Sel aastal sai selle Jaan Tätte.
Fotol: auhinna annab Jaan Tättele üle Alo Tamm

11.8.15

Muhu Väina regatt 2015


Jaht Cassandra osales 8-ndat korda Muhu Väina regatil. Meeskonnas olid Jaanis, Alo, Ülar, Ranno ja Ott. Paar päeva varem väljumisega kolmapäeva õhtul 17:30 tõi Alo koos Maria, Martini ja Otiga laeva Lennusadamasse. Olid soodsa pärituulega kuivad ilmad ja Roomassaarest startisid samale teekonnale ka Maris, Villu ja Mercurius.
Lõhkusime alla võttes spinni ja üles tõmmates eespurje. Alol oli reedel purjetöökotta asja.
Jaanis ja Ülar saabusid reedel ning koos käidi laupäeval Veega Marine ellingus laevu vaatamas ning grilliti Alo juures.
Regati esimene päev oli pühapäev, tuuline ja vihmane. Peale Tallinna ringi starditi otse merelt Kärdla suunas. Rehv suurpurjes. Sama raske minek, kui Gotlandile aga hommikuks olime kohal. Tibutas veel.
Kolmandal päeval läksime Kuivastu suunas. Ilm oli kenam ja tuul tagant. Sellega me ei võida muidugi. Lisaks tõmbasime spinni genu karabiinide vahele puruks ja Jaanis hakkas parandajat otsima. Vana spinniga hävisime veelgi.
Neljandal päeval läksime Roomassaare suunas. Tugev vastutuul, paljud sõitsid meie plotteri kriitilistest kividest veel rohkem maa poolt, aga eks leiti kive ka. Hoidsime mere poole ja see tasus ära. Neljandana kohal. Parandatud spinn toodi ka ära. Kohtusime peredega ja Jaanis käis poes.
Neljapäeval läksime Pärnu suunas. Startisime eespurjega, aga panime kohe ka spinni üles ning enne finišit enam alla ei võtnudki. Allirahu all istusid kõik tuulevaikuses ning taas allatuule ots, mis meile võitu ei too. Finiš oli öösel, spnni all ja Pärnu tulede taustal täielik geopeitus. Lisaks tuli purjenumbrit valgustada ja raadios oma nimi teatada. Paljud ei teinud seda, aga me ei protestinud ka.
Reedel sõitsime vastu tuult Sorgu alla ja tagasi ka genuga. Isegi ORC I grupis ei pannud kõik spinni üles, tuult 13 m/s.
Laupäevane lühirada oli leebema ilmaga, kui kahel varasemal aastal. Saime mõlemad sõidud enne tuule vaikimist tehtud. Kraapisime kolmandat korda spinni. Sadamas olid pered vastas, istusime korraks ja meenutasime regatti.
Esmaspäeva õhtul tõid Jaanis, Ülar, Liina, Merit ja Heiki laeva Roomassaarde. Teisipäeva lõunaks kohal.


Gotland 2015

Oleme nüüd 9 korda üle Läänemere sõitnud. Sel korral olid meeskonnas Jaanis, Alo, Kristjan, Mariliis ja Simmo. Minnes olid kõik merehaiged. 40 tundi vastu lainet. Laevateel lahknesime põhja poole suunduva tankeriga Baltic Faith.
Kohale jõudes pani Alo oma telefoni PIN koodi paar korda valesti ning tegeles tükk aega selle lahti blokeerimisega. Kell oli 20:00 ja reede õhtul.
Peatusime Fårösundi jahisadamas, otse praamisadama kõrval. Endine vesilennukite sadam on müügis 4,5 MSEK-ga. Polegi palju arvestades, et sadamas seisis paar jahti, mis maksid igaüks ilmselt sama palju.
Esimesel päeval rentisime jalgrattad ning veetsime sportliku päeva Fårö saarel.
Teisel päeval käisime külas Eesti konsulil Riina Noodaperal, kes pakkus meile maitsvat suvist lõunat ning näitas kohti, kuhu turist omapäi sattuda ei oska. Saime ka tõeliste Gotlandi käiade omanikeks.
Kolmandal päeval sõitsime veidi rendiautoga ringi, käisime ujumas ja autode võidusõidu ringraja ääres. Külastasime ka Visby linna. Seal oli alanud Almedalen arvamusfestival ning rahvast rohkem, kui inimesi.
Rendiauto andsime edasi Eestist saabunud trimaraani "CremeFraiche" meeskonnale.

Roomassaarde tagasi saime pärituules rekordilise 25 tunniga. Laevateel tuli huvitaval kombel jälle lahkneda lõunasse suunduva tankeriga Baltic Faith.

3.6.15

Hooaja esimene reis Abrukale

S/Y Cassandra tegi laupäeval, 31. mail selle aasta esimese reisi Abrukale.
Tegime saarele lühikese ringi peale. Otsisime selle käigus ülesse ühe saarel asuva geopeituse aarde. Raamatukogu juhataja Helle näitas meile räästapääsukese ja musträsta sõbralikku kooseksisteerimist Abruka raamatikogu räästa all.


1.6.15

Osalesime merepääste õppepäeval

Reedel, 22. mail osalesid S/Y Cassandra meeskonnast Jaanis ja Ülar sellise õppepäeval.

Kuulasime loengut, küsisime küsimusi ja sai tutvutud ka PPA helikopteriga ja selle vintsisüsteemiga.
Oli nii mõndagi, mis kõrva taha panna.
 



Ülar sai aga ära proovida kuivülikonna ja mitu päästevõtet vees. Näiteks tuli kontrollida, kas ümber läinud paadi all on inimene. Paat tuli ka pärast vees ümber pöörata.

Päevale pani punkti võimalus lasta rakette ja kasutada säratud. Ka suist sai ära proovitud.

Seda kõike iseseisevalt teha ei saa. Punast raketti niisama lasta ei tohi, sest see käivitab igal-juhul päästeoperatsiooni.




14.2.15

Ilmus mereline kriminull Merelord

Kirjastasime merelise kriminaalromaani, kus peategelasteks on purjetaja ja tema jaht.
Alo leidis huvitava raamatu, mis tasus meie arvates ka eesti keelde panna. See siis MTÜ Barco Blanco esimene raamat.
Lihtsasti loetav Bernard Cornwell on menukate Sharpe’i lugude autor. Raamatu kaanepildiks on Briti Kuningliku meremaalijate assotsiatsiooni liikme Geoff Hunti meremaal.
Purjetaja Johnny armastab merd ja kirjeldab detailselt purjetamist ning oma jahti Sunflower. Ta on neli aastat maailmameredel seilanud ja naaseb koju Inglismaale ema surivoodile. Aadlipere peana tuleb tal hakata perekonda juhtima, kusjuures ainuke allesjäänud vara on kuulus maal, mille varguses süüdistatakse teda ennast. Mitmed tahavad seda aaret temalt vägisi osta või röövida, olgu hinnaks miljonid või mõrv.
Seiklused arenevad kriminaalseteks ja veristeks, raske on aru saada, kes on siiras sõber, kes elu armastus ning kes rahaahne mõrtsukas. Rünnakud au, armastatu ja elu vastu ajavad marru iga mehe, kuid Stowey krahvi Johnny soontes voolab kaheksa sajandi vanune röövelparuni veri, mis ihkab kättemaksu.
Tegevus toimub kaasajal, täpsemini siis kui elektrooniline navigatsioon alles alustas oma võidukäiku.
Raamatut saab osta kõigist suurematest raamatupoodidest.
Kindlalt teame hetkel Apollo  http://www.apollo.ee/merelord.html ja
 Rahvaraamat  http://www.rahvaraamat.ee/p/merelord/637930/et?isbn=9789949382064

23.1.15

Cassandra merematkad

Külastataud sadamad:


Lähivälismaa:

 Hanko (Soome), Ventspils (Läti), Visby (Rootsi), Kalmar (Rootsi), 

Svaneke (Taani), Rosala (Soome), Sandvik (Rootsi), Roja (Läti), Kalmar 

(Rootsi), Byxelkrok (Rootsi), Peterburi (Venemaa), Viiburi 

(Venemaa), Sigtuna (Rootsi), Trosa (Rootsi), Ronehamn (Rootsi), Kuivizi 

(Läti), Pavilosta (Läti), Liepaja (Läti), Juodkrante(Leedu), Nida (Leedu), Klaipeda (Leedu).

Eesti: Pirita, Lennusadam, Naissaar, Pärnu, Kuressaare, Roomassaare, 

Kuivastu, Nasva, Sõru, Lehtma, Dirhami,Virtsu, Abruka, Ruhnu, Kihnu, 

 Noblessner, Miiduranna,  Küdema  (Saaremaa Süvasadam).