Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba kümme aastat. Laev on meeskonna all küll 2016 aastal vahetunud, aga nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. Meie esimene laev kannab alates 2016 uute tublide seilajate käes nime Elektra . Uus Cassandra on Beneteau First 34.7 Koos uue laevaga kasvas veidi ka meeskond.

20.8.07

SMS Roja regatt 16.-19.08.2007

Meeskond: Kristjan, Ülar, Ülari vend Madis ja Jaanis.
16:08 start Roomassaarest kell 22.00 Tuul muutlik, keerab 30º ulatuses, valdavalt SW. Nii et Abrukast Sõrve poolt ei kannata läbi minna. Peale Roomassaare faarvaatri poid äikesepagi. Kottpime ja valge vesi. Vahetasime eespurje ja rehvisime grooti. Äike oli ees, aga otse peale ei tulnud. Vahepeal kiirus 6-7 sõlme, tuul 12-13 m/s. Nägime, et vastu tuli topitulega jaht. Ära ei tundnud, kas keegi pööras otsa ringi vms. Jaanis kukkus ühe suurema prõmakaga kajuti luugid sisse. Ta seisis kajuti luukide ees ja kui laine tõi, siis lendasidki. Need sai kuidagi ajutiselt ette kinnitatud.
00:00 tuul veidi nõrgeneb. Sööme Ülari toodud õunu. Võis juhtuda ka, et mõne koos ussidega, sest pimedas ei näinud midagi.
17.08.2007
01:00 Taas ülesse genua, see tähendab siis kõige suurem eespuri.
5.30 Tuul taas tugevam. Väike eespuri ja groodile rehv.
Vahepeal hakkas valgemaks minema. Tundus, et näeme ees, Läti ranniku lähedal jahte, aga need rambad osutusid põhjalikumal vaatlusel kaubalaevadeks. Mida Rojale lähemale, seda ägedamaks läks tuul ja see oli terava nurga alt.
9:15 jõudsime Roja sadamasse. Seisame poord poordis. Meie saime end Kadri poordi. Kadri omakorda seisis mingi kohaliku jahi kõrval. SMS-l kokku Rojas 12 jahti: 8 väiksemate arvestusgrupis ja 4 suuremate grupis.
Ilm läks ilusaks, nii et sai asju kuivatada. Oli ka korvamatut veekahju. Madisel läks telefon rikki ja korda ta seda vist enam ei saanudki. Õhtusöögi sõime laevas. 18.08.2007
Päev Rojas.
Hommikul läks igaveseks müdistamiseks, trampimiseks ja lätikeelseks jutuks. Tagatipuks müristati mootoritega, roniti meiegi jahi peale. No tuli üks varajane jahimatkaja, siis teine, siis kolmas, neljas – terve laevastik. Panid sadama puupüsti täis. Jaanis pistis selle madina peale pea luugist välja ja selgus, et oligi lätlaste laevastik. Hiljem selgus, et neil oli regatt Riiast Rojasse ja edasi Ruhnu.
Hommikusöögiks võileivad ja kohv.
12:00 Läksime linna (alevit) vaatama. Varasematest külastustest juba tuttavas avatud internetipunktis sai ilma vaadatud. Sadamas töötavat wifit ei olnud. Tagasisõiduks lubas väga vaikset ilma.
Mõned kangemad mehed käisid ka Roja kaunis rannas ujumas. Vesi väga soe ei olnud.
16:00 – Tellisime restorani lõuna. Üks restoran oli veeavarii tõttu kinni ja töötas teine. Need restoranid või baarid on üsna sadama lähedal. Meie saime lõuna kätte 1 tunni möödudes, aga järgmisel enam nii hästi ei läinud. Õhtul pidi seal pidu olema.
Meie vaatasime õhtul filmi. Pidu ei olnud ilmselt suur, sest meie omadest seal kedagi kaua polnud.
19.08.2008
7:15 äratus. Meil pidi esimeste plaanide järgi väljasõit olema lätlastega ühel ajal, kell 10:00. Õnneks lätlased läksid kell 9:00 välja.
Pukseerisime Kadri mööda jõge välja.
10:00 Start spinni all. Positsioon oli meil hea, aga spinni ülesse saamine võttis aega.
Sõitsime enam vähem ühes rütmis ÖÖ-ga. Vahepeal tuul täitsa vaibus. Siis vahepeal panime genu ülesse ja saime käiku. Siis taas spinn ja venimine.
Oli lootus vihmapilvedele, mis tekkisid, et ehk saab nende alt tuult. Veidikeseks ajaks saigi. Aga seda polnud kauaks. Edasi tuli otsida merel kergeid viirge, kus veidigi tuult oli.
19:20 Meil sai tigumisest ja tuule otsimisest villand. Tõotas tulla öö merel, aga meil vaja järgmine päev asju ajada. Kuigi see oli puhkepäev ja riigipüha- taasiseseisvumispäev. Panime mootori tööle. Kui jaht ÖÖ juurde jõudis, käivitasid ka nemad oma päramootori. Neil oli siiski sellega midagi kaotada, meil polnud aga miskit eriti kaotada, sest Rojasse minek ei olnud eriti edukas. Mootori all möödusime Abruka sadama kandis Sophiast. Sophia muidugi purjetas.
23:20 andsime Roomassaares otsad. Piirikontroll ja koju.
Logiraamatut täitis:
Jaanis Prii

3.8.07

S/Y Cassandra pühitsemine

03. august 2007
"Ja ühel päeval astusid tema ja ta jüngrid paati ja ta ütles neile: “Läheme teisele poole järve!” Ja nad sõudsid minema. Ja kui nad paadiga purjetasid, uinus ta magama. Siis tõusis järvel tuulispea ja paat uhtus vett täis. Ja nad olid hädas. Siis nad tulid tema juurde, äratasid ta üles ja ütlesid: ”Õpetaja, õpetaja, me hukkume!” Aga tema tõusis üles, ähvardas tuult ning vee lainetust ja need raugesid ning ilm muutus vaikseks.
Aga tema ütles neile:” Kus on teie usk?” Ent nad kartsid ja imestasid ning ütlesid üksteisele:” Kes see õieti on, et tema käsib tuuli ja vett ja need kuulevad ta sõna?”"
Luuka evangeelium 8: 22-25
Selle Uue Testamendi lõiguga alustas EELK Kuressaare ja Püha koguduste õpetaja Anti Toplaan S/Y Cassandra pühitsemist. Komme laevu pühitseda on väga vana. Tavaliselt tehakse seda laeva valmimisel, aga samas võib laeva pühitseda ka peale omanike ja kodusadama vahetamist. Nime me ei vahetanud, sest nimel Cassandra on ajalooline taust Eesti Vabadussõja algusest. Saaremaa lähistel uppus 06.12.1918 Saksa miinile sõites Eestile appi tulnud Ühendatud Kuningriikide kergeristleja HMS Cassandra (vt jahi nime kohta eraldi lugu).
Jahi pühitsemisele oli tulnud kohale Alo perega, Kristjanil olid külas haakrikulaadalised, Jaanisel tuli kohale samuti osa perest. Kõik see toimus tund enne Saaremaa Merispordi Seltsi poolt korraldatavat Kuressaare Merepäevade eskaadrisõitu Kuressaare jahisadamasse.
Anti rääkis, et Galilea järvel, mida ka Galilea või Kinnereti mereks kutsutakse, kus Jeesus loetud teksti kohaselt laineid vaigistas, nägi ta Iisraeli külastades mere kaldal umbes meie jahiga samasuuruseid kaluripaate. Umbes sellise laevaga sõitis ka Jeesus. Paadid ei ole selle aja jooksul palju muutunud, samasugused ühe masti ja purjega paadid.
Fotod
Logiraamatut täitis: Jaanis Prii