Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba tubli 15 aastat. Laeva meeskond on natuke läbi aegade vahetunud ja ka alus ise on aastal 2016 ja ka 2022 aastal vahetunud, kuid ajalooline nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. . Teine Cassandra oli Beneteau First 34.7 . Alates 2022 seilab meredel kolmas laev, seekord X-35 aga nimi ikka sama.

30.9.09

Ruhnu regatt 2009

Reedel, 21. augustil, võis Roomassaare sadamas taaskord elavnemist märgata, sest algamas oli Ruhnu regatt. Meeskonnad koos, koguneti koosolekule, kus tutvustati lähemalt regati ajakava ning marsruuti. Cassandra meeskonnas oli seekord neli liiget: Alo, kellel lasus vastutusrikas kapteniroll, Ülar, Maria ja Karin. Alguses võis tabada kõhklusenoote kogenud meeskonnaliikmete poolt, kuna teised kaks seda nii väga polnud. Siiski võis regati lõppedes tõdeda, et saime sellises koosseisus väga hästi hakkama.
Stardipasun puhutud, võis sõit Ruhnu poole alata. Sellel aastal jätkus tuult enam-vähem terveks sõiduks (eelmisel aastal ootasime nii minnes kui ka tulles teatud aja tuulevaikuses) ja palju sai harjutatud pautimist. Sihtpunkt hakkas järjest lähenema ning saare rannikule jõudsime päikese viimaste kiirte saatel. Nagu ilmateade oli lubanud, tõusis õhtuks küllalt tugev tuul, mis nii mõnegi aluse meeskonnale, kaasa arvatud meie, muret tegi. Nimelt polnud tagasadamas kohta, sest sellel nädalavahetusel korraldasid ka Pärnu ja Riia jahtklubi regati Ruhnusse. Esialgu jäime eessadamasse, kus klaarisime laeva ning hakkasime õhtusööki valmistama, mida ammu oodatud. Kõhud täis, olid kõik seda meelt, et võiks veidi puhata ja nii jäi meil sellel õhtul sadamapeol käimata. Magamisest ei tulnud aga suurt midagi välja: loksumine oli täiesti talutav, kuid tugevad matsud vastu laevakeret mitte. Asja uurides selgus, et kai äär on täis suuri kivilahmakaid, mis kohati lausa veest välja ulatusid. Mure „kodu“ pärast viis Alo ja Ülari vaatama ehk on siiski võimalik minna seisma tagasadamasse, kuhu laine sisse ei löö ja kus alus turvaliselt seista saaks. Abivalmid purjetajad, kes kella kahe ajal öösel veel jalul olid, aitasid meil positsiooni vahetust läbi viia. Hommikul selgus, et olime kai poolt lugedes 6 paat poordis ja meie külge oli veelgi lisa tulnud, niiet oli moodustunud justkui sild, mis ühelt kailt teisele aitab.
Uus päev algas nõudpesu ja laeva kuivatamisega, mille järel läksime kohustuslikule tuurile Ruhnu peamiste vaatamisväärsuste – tuletorni ja kirikute – juurde. Seekord võtsime ette pikema retke kui varem, nimelt läksime saare põhjatippu, Kuunsi randa, kus nautisime väikest lõunat, mõnusat augustikuu pärastlõunat ja magusat und. Tagasi tulles uudistasime Ruhnu metsa ja juhtusime muuhulgas peale ka mustikametsale.
Enne õhtusööki läksid Maria, Alo ja Ülar karastavat suplust tegema. Kuigi pilvealune ilm ja juba veidi jahenenud temperatuur poleks ehk merre meelitanud, ei saanud Ruhnust ära minna ilma Limo rannas ujumata. Ka lained olid päris mõnusad. Vahepeal oli Karin õhtusöögi valmis teinud, mis kõigile ära kulus. Siinkohal oleks paslik tänada Karinit, kes toiduvalmistamise seekord enda peale võttis. Õhtu jätkus sadamas, kus esines Jäääär, pärast mida algas disko. Et hommikul ikka millestki süüa oleks, sai veel pärast tantsimist ka nõusid pestud.
Ärasõidu hommikul oli sadam jälle saginat täis; veel viimased toimetused,enne seda, kui päevaga täitunud sadam kümnekonna minutiga tühjaks jäi, et hiljemalt aasta pärast taas armsale saarele tagasi tulla. Kõigepealt anti start Pärnu, siis Saaremaa ja viimaks Riia jahtidele. Sõit koju võis alata.
Tagasisõit kulges rahulikult, kõik olid justkui oma mõtetes. Aga oli ka, mida meenutada ja millele mõelda – Ruhnu, mis kohati tundub asuvat lausa maailma äärel, annab võimaluse argipäevast puhkuse saamiseks ning mõtete korrastamiseks. Piisavalt kauge paik, et distanteeruda ja nautida hetke, eriti veel purjetades.
Roomassaares võttis meid vastu Jaanis, kes kai otsast ka mõned head fotod Cassandra galeriisse sai.