Stardipasun puhutud, võis sõit Ruhnu poole alata. Sellel aastal jätkus tuult enam-vähem terveks sõiduks (eelmisel aastal ootasime nii minnes kui ka tulles teatud aja tuulevaikuses) ja palju sai harjutatud pautimist. Sihtpunkt hakkas järjest lähenema ning saare rannikule jõudsime päikese
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhoMeF85ao3D7FdxMzYflSb57bruXbng_zgP4qx0wrLl_bqEzkgkzzLFMTqxFJmInpMX-KpaB_p0bKpdtIQdCs4lC6StTIs9cwblwBgxHOz-sFrF8RMJaLIE-baP5ypNmZ3ExDzzowBGz7/s320/teel_ruhnu.jpg)
Uus päev algas nõudpesu ja laeva kuivatamisega, mille järel läksime kohustuslikule tuurile Ruhnu peamiste vaatamisväärsuste – tuletorni ja kirikute – juurde. Seekord võtsime ette pikema retke kui varem, nimelt läksime saare põhjatippu, Kuunsi randa, kus nautisime väikest lõunat, mõnusat augustikuu pärastlõunat ja magusat und. Tagasi tulles uudistasime Ruhnu metsa ja juhtusime muuhulgas peale ka mustikametsale.
Enne õhtusööki läksid Maria, Alo ja Ülar karastavat suplust tegema. Kuigi pilvealune ilm ja juba veidi jahenenud temperatuur poleks ehk merre meelitanud, ei saanud Ruhnust ära minna ilma Limo rannas ujumata. Ka lained olid päris mõnusad. Vahepeal oli Karin õhtusöögi valmis teinud, mis kõigile ära kulus. Siinkohal oleks paslik tänada Karinit, kes toiduvalmistamise seekord enda peale võttis. Õhtu jätkus sadamas, kus esines Jäääär, pärast mida algas disko. Et hommikul ikka millestki süüa oleks, sai veel pärast tantsimist ka nõusid pestud.
Ärasõidu hommikul oli sadam jälle saginat täis; veel viimased toimetused,enne seda, kui päevaga täitunud sadam kümnekonna minutiga tühjaks jäi, et hiljemalt aasta pärast taas armsale saarele tagasi tulla. Kõigepealt anti start Pärnu, siis Saaremaa ja viimaks Riia jahtidele. Sõit koju võis alata.
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjr57-Ae4FSpRpTFJj2f3XM6ihyphenhyphenzyq90zZhGRKVDBWKbFUETuOotsduRye_BUo4D_os_hLJuSEDx4u2kwa3Zy51DTCSyxBMYLp3DhTscZuDHGTqkQ0m9H3B2Wa6KvsBgTor6qz43ATYzBxb/s320/ruhnu_2009.jpg)
Tagasisõit kulges rahulikult, kõik olid justkui oma mõtetes. Aga oli ka, mida meenutada ja millele mõelda – Ruhnu, mis kohati tundub asuvat lausa maailma äärel, annab võimaluse argipäevast puhkuse saamiseks ning mõtete korrastamiseks. Piisavalt kauge paik, et distanteeruda ja nautida hetke, eriti veel purjetades.
Roomassaares võttis meid vastu Jaanis, kes kai otsast ka mõned head fotod Cassandra galeriisse sai.