Selle suve purjetamise tähtsündmus oli muidugi Muhu Väina regatt (09. 07 - 16.07.2022)
Laupäeval
panime
Haapsalus laevale purjed peale tagasi, mille Alo ja Indrek kaalumise ajaks olid
maha võtnud. Samuti veel muid väiksemaid ettevalmistusi, nagu varustuse
paiknemise skeem kajutiseinale ja päästerõnga tuli reelingusse kinnitada.
Pliidi gaasi oli Elisa Tallinnas Propaani firmas saanud Rootsi standardi
järgsesse kaheliitrisesse ballooni täita ja spinnakeride numbrid oli Nautiske
ka ära vahetanud. Juhan oli ka uue plotteri toonud, sest eelmine oli moraalselt
amortiseerunud, Eesti navigatsioonikaarte polnud sellele sobivatel kandjatel enam
saadaval.
Oluline sündmus oli veel ka vööri ja ahtrisse CASSANDRA nime peale
kleepimine. Siis oligi laev regatiks valmis.
Juubeliregati osalejakingitus oli lilleline Plantation rummi puff.
Jaanis kleepis laupäeval veel klahvide juurde otste nimed, et need sassi ei läheks.
Pühapäeval saabusid veel Teddi, Herman ja Saaremaalt jõudis esimese
praamiga täpselt pardale Andres. Andres ütles, et sadamas sedavõrd paljusid
vanu sõpru nähes tuli päris võidusõidu tunne peale :-)
Teisel
pool Rukkirahu antud start Kõiguste suunas oli meile selle laevaga esimene
võistlusstart ning kolmas start üldse! Seega olime stardis üle, ei tunnetanud
veel gabariiti ja käiguomadusi. Pidime siis stardiliinist tagasi minema ja
kaotasime konkurentidele kohe vähemalt viis minutit. Samas oli tuul siiski
vaikne ning X-35 käiguomadused täispurjes on sellise ilmaga head. Kübassaare all
oli tuulevaikus ning sisuliselt sai võidusõit täiesti uue stardi. Mindi
otsekursist ka oluliselt maa poole, kuid meie jäime laevastiku keskele, mis
kandis hästi.
Spinnakeri seekel oli halvasti kinni ja tõmbasime valli toppi. Seega
lõpukrüssu minnes pidime poi juures teiste vahel kõigepealt spinni koristama ja
alles siis saime eespurje üles võtta, sest spinn oli nüüd heisatud eespurje
valliga. Finišikrüss oli aga väga kaunis, laev läks teistest teravamalt ja
vaikses tuules ka hoogsalt. Füüsiliselt olime sadamas kõigist laevadest u.
esimese 20 seas, aga kuna distants oli siiski 50 miili, jäime palliga veidi
taha poole. Indrek tõi õhtul valli mastist alla.
Kõiguste sadama seljanka hind oli esimesel õhtul 8 eurot.
Esmaspäevaks oli meil planeeritud meeskonna muutus, aga tuult
Kõiguste ringiks ei olnud ja kohale tulnud Erik sõita ei saanudki. Martini pere
sai see-eest aga kauni Saaremaa suvepäeva. Nad olid just Šotimaalt saabunud
ning toonud kaasa eriti suitsust teaduspõhiselt arendatud degusteerimisviskit.
Õhtul toimus ühine Muhu Väina regati gurmee-õhtusõök värske kurgi salati ja
krevettidega.
Teisipäeval oli meil kolmas meeskonnavahetus, kui liitus Jaanus.
Ennustus näitas kuni 20 m/s tuult, tegelikult nägime oma kelladel kuni 14 m/s.
Meile oli see aga alles teine start selle laevaga. Tutvusime alles
käiguomadustega, olime selgelt alamehitatud ning seega rehvisime kohe kahe
rehviga. Lisaks startisime üldse ainult groodi all, sest meie heavy
eespurje pirsiliik oli viga saanud. Leidsime siiski avariilahenduse, heiskasime
purje ja pöörasime kursile!
Sel etapil lõhuti purjeid, roole, oli katkestajaid. Saime turvaliselt
kohale, kuigi mitte esimeste hulgas.
Kihnus oli seljanka tasuta. Hamburger ka poole odavam kui Kõigustes.
Kolmapäevane Kihnu
ring oli see-eest täielik shampagne sailing. Tuul puhus 3-6 m/s, läksime
täispurjes, heiskasime spinnakere ja light eespurje. Füüsiliselt oma
grupis 4-dana finišis, palliga jäime 10-ks.
Neljapäeval oli jälle keskeltläbi 10 m/s külgtuul, aga enam me ei
rehvinud. Aga spinnakeri ka ei heisanud, pagilist külgtuult oleks selle
meeskonnaga olnud raske olnud maha kallutada. Jõudsime Pärnusse.
Reedel oli Pärnus lühirada. Vaid neli korda võistlusstarti proovinuna,
kokku harjutamata, tuul 6-11 m/s. Sel sõidul tugevdas meeskonda vapralt veel ka
Martini poeg Ott Marten, kes oma 13 eluaastaga siiski regati noorimaks
osalejaks ei osutunud.
Tagasikutsed; ühes stardis jäi JAZZ vastutuult ette triivi, saime pardad
kergelt kokku; tagasikutsed; olime veelkord üle.
Teises sõidus kohtusime aga rajal jahiga TUULELIND, meie olime vasakuga,
peaaegu eest läbi, aga nemad ka kokkupõrke ärahoidmiseks ei vallanud.
Tulemuseks tagant-paremalt otsasõit vöörpiigiga meie reelingusse. Osalesime
erinevates võistlusgruppides, seega polnud konkurentsiküsimus, aga segadust mõlemal
kui palju!
Laupäeval viimasel avamereringil oli ilm sisuliselt sama nagu
teisipäeval, aga enam me ei rehvinud. Aga ei perform-inud ka. Ülemises
märgis ei tulnud groot piisavalt järgi, laev luhvas poi otsa, poi kõhu alt läbi
(õnneks plastikkattega) ja tegime karistusringi.
Sildusime 10 m/s allatuulega ja mõtlesime sadamas, kuidas sellise ilmaga
merel hakkama saime :-) eks muidugi oli äikesepagisid juba ka lisandunud.
Kokku 19 koht oma grupis. Aga kogemusi, sõprust ja
enesekindlust uue laevaga tuhandete väärtuses!
Alo Tamm.
Foto: teistega joonele.
Foto: Jaanis "klaverile" silte kleepimas.
Foto: Indrek mastis.
Kihnuni põristasime mootoriga, edasi nautisime jälle
ideaalseid purjetamistingimusi, 4 m/s tuult, sile vesi, täispurjes 5 sõlme
käiku. Igaüks sai kõiki töid ja rooli proovida, nautisime alkovaba Mulli,
päikest ja kodumerd – täielik shampagne sailing päikseloojangusse!
