23.-25. augustil seilasime siis taas Ruhnu. Kohale saime reede hommikul
külgtuules 8 sõlmelise kiirusega. See on peaaegu laeva füüsiliste võimete
piiril käik, aga ilm oli kõigile sama, ühe halsi sõit ja kuigi peale 40 NM
olime esimesest finišeerijat, Katarina Jeed füüsiliselt ainult 100 sekundit
maas, saime palliga korrigeerimisel ikkagi 7. koha.
![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgzH24LQj-e79hKfgy610G5ER9WSZ4vPcse3b4GnuAPYO5jWoNsv5soBP3-iP3-aUzq43nPtlVm5PIecRupcaQ6oFL_aAxPxOhMTojkpwJGT1dyVeatWucJBAom6E1EgnbnCh7naA-rOkp/s320/20190823_202154.jpg)
Tagasi tulime vaikses pärituules, kus peamiseks ülesandeks kujunes kursi
hoidmine, jälle 7. koht.
Alo Tamm.