Oli vaja siis praktiliselt otsad andnud raadio antenni kaabel vahetada, vana mastist välja võtta, et uus asemele panna.
Kõigepealt ronis Ülar masti ja keeras antenni lahti. Kristjan sidus alla kaabli külge kapronnööri, et oleks, mis masti seest välja tõmmatava kaabli asemele jääb ja millega uus kaabel paika sikutada. Hakkas Ülar siis ülevat kaablit välja tõmbama – luu mis luu. Vahepeal tuli Ülar alla, sest proovisime altpoolt sikutada.
Sellestki oli tolku vähe. Tegime alla kaabli otsa isegi aasa ja tõmbasime otsaga vintsi pealt. Ei sentimeetritki, nagu oleks kusagilt kinni keeratud. Kaabli metallsisu andis hoopis järele ja seda jäi vahepeal kapronotsa külge hoidma vaid plastist kest. Vaatlusel selgus et kaabli ümber oli pandud poroloonist veetoru isolatsioon, mis ilmselt ka takistas.
Uuesti Ülar masti otsa ja sikutama. Alt tõmbamisest oli niipalju abi, et nüüd andis meetri - kahe jagu küll vaevaliselt, aga siiski tõmmata. Selle edu peale tekkis idee, et kuna kaabel kulges mastitopis üle ploki, prooviks seda otsaga hoopis alt vintsist tõmmata. Seda enam, et ülalt eriti jälle ei liikunud ja oleks vaja olnud rohkem jõudu. Ülar tegi kaablile taas aasa ja sõlme ja panime spinnibrassi selle külge.
Alt kulges brass genu konna alt läbi ja vintsile. Sedasi vändates sentimeeter haaval saime kaabli kätte. Viimane, juba alt puruks läinud tükk jäi ülesse. Ülejäänu kukkus lõpuks alla.
Mitu nädalat hiljem oli meil uus kaabel olemas. Panime sellelegi pehmenduse ümber ja tõmbasime kaabli masti. Uue kaabli paigaldamine oli lihtsamgi, kui vana eemaldamine. Ülaril tuli küll pea tund mastitopis istuda. Äsja valminud pootsmanitool muutis selle aga märksa mugavamaks, kui varem.
No comments:
Post a Comment