CASSANDRA NIMEPÄEV

Saksa keisririik võttis 1898. aastal admiral von Tirpitzi initsiatiivil vastu laevastiku arendamise kava, et Saksa laevastik suudaks võidelda Ühendkuningriigi laevastikuga ülemvõimu eest maailmamerel. Lahingulennukeid veel ei kasutatud ning üleolek merel tähendas absoluutset autoriteeti.

Antandi riikide Inglismaa ja Prantsusmaa oluliseks liitlaseks I maailmasõja alguses oli aga Vene impeerium. Murmanski, Arhangelski ja Vladivostoki sadamates ladustati suurtes kogustes brittide ja prantslaste sõjatehnikat. Peale 1917. a bolševistlikku oktoobrirevolutsiooni muutus Venemaa aga ebasõbralikuks riigiks ning Suurbritannia otsustas Põhja-Venemaale korraldada ekspeditsiooniväe 15.000 jalaväelase ja 20 sõjalaevaga, et takistada relvastuse langemist bolševike või sakslaste kätte.

1918. aasta märtsis sõlmisid Venemaa ja Saksamaa idarinde sulgemiseks Bresti rahulepingu, millega Baltikum jäi Saksa mõjusfääri. Novembris 1918 sõlmis Saksamaa ka läänerindel Antandi riikidega vaherahu, millega lõppes I maailmasõda.

Samal ajal toimus Saksamaal novembrirevolutsioon, mille tulemusena asendus keiserlik monarhia vabariigiga. Nõukogude Venemaa aga kuulutas Brest-i rahulepingu 13. novembril kehtetuks. Muutus tõenäolisemaks, et Venemaa võib temast eraldunud Baltikumi ja Ukraina peatselt uuesti annekteerida. Seega ei nähtud esialgu Baltimaade rahvaste abistamises mingit mõtet, sest kõik ettevõtmised tundusid olevat ajutise iseloomuga.

Suurbritannia seisukohtade nurgakiviks oli uute kaubandussidemete loomine ja vanade taastamine, kuna riigi majandus oli sõdades nõrgenenud ning sõltus meritsi kulgevatest kaubateedest, sh Läänemerel.

Briti poliitika oli moodustada Venemaa impeeriumist eraldunud väikeriikidest puhvertsoon, mis hoiaks Saksamaad ja Nõukogude Venemaad territoriaalselt ohutus kauguses ning takistaks neil ka omavahel sõjalist liitu loomast. Puhvertsooni riike otsustati abistada relvastuse ja laskemoonaga. Sõjarelvastuse kohaletoimetamine pidi toimuma meritsi, mis oli tol ajal peamiseks transiiditeeks.

Kommodoor sir Edwin Sinclair Alexander-Sinclair oli I maailmasõjas ja Jüüti merelahingus olnud Briti 1. kergristlejate eskaadri juht. Kaks aastat hiljem detsembris 1918 sai aga nüüd juba admirali auastmes Sinclair ülesande juhtida Eestit Vabadussõjas abistanud Briti eskaadrit. Ülesõidul Tallinna kaotas eskaader 5. detsembril 1918. aastal Saaremaa kõrval Saksa meremiini läbi kergristleja HMS CASSANDRA.

Oleme igal aastal sellel kuupäeval oma jahi meeskonnaga kokku saanud ning tollaseid sündmusi mälestanud. Sel aastal kohtusime kõigepealt ametikumaks koosolekuks Eesti Muinsuskaitse Seltsi ruumides ning edasi  jätkasime koos peredega Meremuuseumi värskelt renoveeritud Paksu Margareeta külastusega.

Lõpuks sõime 2. advendi vennaseine vana Tallinna restoranis Castello, mis rõõmustas kõiki oma valgete linade ning autentse Itaalia köögiga.

Alo Tamm.

Kasutatud autorid: Arto Oll (2018), Mati Õun (2011).

Fotol Paks Margareeta 1917 aastal.