Juhtus nii et selle aasta kõige lühema öö kulges Cassandra purjede all ja teekond viis meid Ruhnu. See oli siis päev enne jaanipäeva. "Süüdlaseks" oli Jaak, kes juba pikalt plaaninud sõpradega saarel ära käia. Nüüd sai see siis teoks.
"Kui Päike pole horisondist madalamal kui 6 kraadi, sellist olukorda tuntakse tsiviilse hämarikuna. Kuni 12 kraadi allpool silmapiiri asuv Päike tähendab nautilist hämarikku ning
astronoomiline hämarik tähendab, et Päike on kuni 18 kraadi silmapiirist allpool. Suveperioodil esinevad Eestis astronoomiline ning nautiline valge öö. Tsiviilne hämarik omab meie maal siiski algust ja lõppu isegi suvisel pööripäeval. Termin „tsiviilne hämarik“ tähendab, et sel ajal on veel päris valge, väljas näeb ajada tavalisi argiasju. Nautiline hämarik osutub sellele, et silmapiir on veel eristatav (navigatsioon maiste märkide järgi on veel võimalik), kuigi on juba mõnevõrra pimedam. Astronoomilise hämariku korral on juba päris pime ja taevas tähine, ometi võib põhjakaares tabada nõrka kuma. Praktikas võib siiski märkida, et vastavad piirid ei ole järsud ning nt keskõine selgelt märgatav põhjavalgus on vaadeldav alles ligemale 9-10 päeva peale astronoomiliste valgete ööde algust.
Heledamad tähed saavad nähtavaks kusagil kella 23 ja 24 vahel, hämaraim aeg on umbes kesköö ja poole kolme vahel, seejärel läheb jälle aegamööda päris valgeks ja algab uus päev. Muuseas, kohalik kesköö Eestis on (suveaega arvestades) Tartus kell 1.13, Tallinnas kell 1.21, Kuressaares kell 1.30".
Allikas: astronoomia.ee
No comments:
Post a Comment