UUS XR 41 ON LIIGA KIIRE JAHT

 45-aastane itaallane Matteo Polli on kogunud kuulsust andeka jahidisainerina, kes on osalenud Italia Yachts 11.98 ja Grand Soleil 44 võidusõidujahtide disainimisel ORC arvutuslikule pallisüsteemile sobivamaks. Mitmete teiste tootjate laevu on omanikud nt Cossutti Yacht Design juhiste järgi ORC pallisüsteemile sobivamaks disaininud, vahetanud kiilusid, maste ja purjestust.

 X-Yachts valmistas viimased 15 aastat Xp performance ja Xc cruiser jahte. Nüüd aga võeti ette kuulsusrikaste X-99, X-35 ja X-41 võidusõiduajaloole järg kirjutada. 2025. aastal sündis XR 41 race.

XR 41 on õõnsa kiiluga, kuhu saab vastavalt paadi kasutamise eesmärgile ja tellija vajadusele panna vahtplasti või tinaplaate. 

 Olgugi, sama veeväljasurvega, on XR 41 süsinikkere 30 cm ja veeliin koguni 100 cm pikem kui X-41. Krüssupurjed on 12 m2 suurema purjepinnaga ning 20-kraadise kreeni juures on püstuvusmoment 25% parem.

Vöör pole enam nii nooljas, kui varasematel mudelitel, vaid hakkab üsna kohe laienema. Ahter on sarnaselt Italia Yachts-le kergelt V-kujuline, et kreenis sõites märguvat kerepinda vähendada. ORC palli huvides on ka rool ühe-leheline ning toodud ettepoole, et säilitada juhitavus kreeni iga nurga korral.

 Mullu suvel Tallinnas toimunud ORC MM-il võtsidki XR 41-d auhinnalaua puhtaks, B klassi I, II ja IV koht. See tegi teised meeskonnad muidugi kurvaks ning asja uurimisel on jõutud järeldusele, et X-Yachts nutikas disain kasutab ära ORC pallisüsteemi äärmusi ning edestab koguni ORC-le kaua lähedal seisnud Polli disaine.

Karistuseks lisas ORC XR 41 jahtide pallivalemisse kiiresti 10 pallipunkti muutes esmakordselt ORC võistlusväärtust poliitilise kaalutluse tulemusena, mitte mõõtmis- või arvutustulemuste tõttu.

Samuti on tekitanud küsimusi, miks Matteo Polli projekteeritud Grand Soleil 44 puhul sarnast otsust ei tehtud. Tolle jahi mudeliga on samuti 3 korda maailmameistriks tuldud ning ka Tallinnas saavutati B klassis III koht.

 Peamine murekoht tundub olevat jahi kere omaduses iseenese tekitatud lainete ja keeriste takistust ületada. XR 41 projekteerimiselgi osalenud jahtide ORC optimeerija Max Gurgel juhtis juba 2023. aastal tehnilise komitee (International Technical Committee, ITC) tähelepanu sellele, et takistuse arvutamise mudel pallivalemis võib olla ebatäpne.

Tol korral ITC midagi ette ei võtnud, nüüd aga on ORC eraldanud rahalised vahendid ning kaasanud X-Yachts-i eesmärgiga leida lahendus 2026 jaanuaris.

 ORC valem tuleb korda teha, et säiliks piisav usaldus selle 50 aastat põhja-Euroopas ja Itaalias levinud pallisüsteemi vastu. Prantsuse ja Inglise purjetamiskogukondades enam kasutatav IRC valem arvestab veidi erinevaid näitajaid. Põhjamaades ja Eestiski kasutusel olnud LYS pallisüsteem lisas kõigile jahtidele lihtsalt mõne pallipunkti, et klubiregattidel kohtade arvestust huvitavamaks teha. ORC argument on aga alati olnud arvutustel põhinev objektiivsustaotlus. Kui nüüd aga selgub, et valem uusi jahidisaine arvesse võtta ei suuda, tekib purjetamiskogukonnal paju küsimusi teaduspõhisuse, uute jahtide ostmise mõttekuse ja LYS-st loobumise kohta. Samas, kui valem muutub, siis on huvitav ka kõigil teistel jahtidel, kuidas muudatused nende laevade võistlusväärtust mõjutavad.

Uus hooaeg on peagi algamas!

 Alo.

 Allikad:

Revealing the Secrets of the 'Impossible' XR 41

IRC and ORC: the endless war!

Fast on water – slow on paper |

Did XR-41 outwit a measurement rule?

ITC-2025-minutes-Appendix-XR41.pdf

The-Genius-Move-That-Broke-the-Rule.pdf

CASSANDRA NIMEPÄEV

Soome oli esimene iseseisvuse deklareerija tol revolutsioonilisel 1917. aastal, Eesti järgnes 3 kuud hiljem, kuid okupeeriti kohe. Novembris 1918 algas Vabadussõda. Briti mereväe eskaader 13 laevaga oli teel Tallinna, ülesandeks toetada Eestit Vabadussõjas. Tormisel 5.12.1918 ööl hukkus Vilsandi tuletorni traaversis Saksa miini läbi sõjalaev HMS CASSANDRA. Nädal hiljem jõuti Tallinna ning heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge. 

Sel aastal sattus meie mälestuspäeva kogunemine Soome iseseisvuspäevale. Niisiis osalesime Soome 108 mälestusteenistusel ning Rootsi-Mihkli kiriku jõululaadal.

 Edasi jalutasime Linnamuuseumi, kus saime lisateadmisi keskaegsete tegusate rahvusvaheliste vallaliste meeste, mustpeade kohta. Mustpead olid julged noored mehed, kes korraldasid tuletõrjet, moodustasid ratsapolgu ja viisid läbi Maikrahvi ammulaskmisi, mille XVI saj auhind hõbepapagoi on tänaseni säilinud (vasakpoolne foto). Samuti on säilinud Revali legendist inspireeritud XVI saj hirvejalgpokaalid (foto paremal). Taani kuningas Valdemar II oli jahi käigus ajanud hirve järsaku veerele, kust vaene loom pidas paremaks vabana alla viskuda, kui hukkuda jahimehe käe läbi. Germaani keeltes Reh (hirv) fall (kukkus) (parempoolne ülemine foto).

Lõpuks sõime Münchneri pubis verikäkki.

Alo.

Merepäevadel

 Traditsiooniliselt toimus 08.08.2025 Kuressaare merepäevade raames laevastiku eskaadrisõit. Kuressaare jahisadamas kaunistasid Cassandrat öösel nii masti tõmmatud valgustus kui kuupaiste. Kusjuutes see oligi täielik täiskuu. Öö jooksul mahendas kuupaistet kerge udu, mis maa ja mere kohale langes.

Merehuvilised aga püsige ärksad ja kiigake ikka vahel siia lehele ka. Muhu väina regati ja merepäevade vahel oli Cassandral seilamisi nii väljamaale kui teistele saartele aga sellest üsna pea.

 

Üks vaheldusrikas seilung läbi Muhu väina ja sealt edasigi

 

Seekordsel Muhu Väina regatil osalesid Alo, Juhan, Jaanis, Jaak, Indrek  ja Martin ning Margus.  Kaasa tegi ka noorpurjeaja Ott. Ühel sõidul tegi samuti kaasa ka Oti sõber Feliks. Margusele oli see  teine regatt, Otile ja Feliksile

aga esimene. Nii et me ise naersime, et eks me ka üks  õppelaev ole siin Muhu Väin regatil. 

Harjutuseks ja kokkumänguks oli nädala varem Kessu regatt, mille kohta eelmine postitus.

Meeskond kogunes regati avapäevaks ehk siis kaheteistkümnendaks juuliks. Jaanis tuli Kuressaarest liinibussiga juba reede õhtul laeva. Ta rääkis vägevast äikesest mis õhtul Haapsalus möllas. Juba teel tulid esimesed piisad ja 3 minutit peale laeva saabumist avati taevas täiesti kõik luugid ning mitu äikesepilve koondasid oma välgud. Oli vägev kõud, mida isegi kohalikud ütlesid, et Haapsalus pole ammu olnud. Seda anti mitmeks tunniks. Tegelikult oli see sümboolne, sest vahetas jaheda ja vihmase suve sooja, kuivema ja mis parata, tuulevaikse vastu.

Tegemist oli A. Le Coq 68. Muhu Väina regatiga. See kulges Haapsalust Kõigustesse, sealt edasi Kuressaarde ja ja lõppes Pärnus. 

Laupäeval korraldas Jaanis laeva registreerimise  regatibüroos ja ja viis läbi varustuse kontrolli. Tavapäraselt saime  laevale 68. Muhu Väina metallist embleemi. Selleks ajaks oli Haapsalu purjemeister Joonas õmmelnud üle ka meie purje ja paigutanud uued liistutasku kinnitused.

Regati 1. sõit pühapäeval kulges mõõdukas tuules. See oli lühike ring Hobulaiu lähistel. Rajale minek kestis üle tunni ja kui meie jõudsime kohale nii nibin-nabin, siis starti kohe ei antud, sest osa laevu alles sõitis alguspunti suunas.

Oli paraja purjetuulega sõit. Seda vaatamata ohule, et võib ka päris ära plekkida.

Esmaspäeval startisime aga Roomassaare poole. See sõit oli tõsine tuule loterii. Ees sõitnud kiiremad jahid saime Kessulaiu all kätte, nii et vaid mõned kiiremad I grupi omad kaugemal ees.

See vahepeal tuules saadud edu jäi aga ajutiseks ja Kübassaare kandis läbisime järgmise tuuletu pleki. Enne kui päris pimedaks läks, finišeerusime Kõiguste sadama lähistel.

Järgmine päev, 15. juulil toimunud Kõiguste ring katkestati tuulevaikuse pärast, kui  meie olime pool rada läbi sõitnud.  Ju oli siis korraldajatel suur vajadus, et kogu laevastik jõuaks sadamasse seal toimuvateks üritusteks.

Mati Sepp kes oma laeval Green Energy oli kiireim alus ORC I grupis, heitis pärast ette, et katkestada tuli seepärast, et tema oleks sellel etapil ajalimiidi kinni sõitnud. Kes seda teab, kuidas oleks läinud. Meie jälle arvasime, et finišit oleks saanud võtta ju ka mõnes vahemärgis. Kodulehel aga teatati lakooniliselt, et  teisipäeval kavandatud Alexela Kõiguste ring  jäi vaibunud tuule tõttu purjetamata.

Jaanis, Alo, Martin ja Ott perega võtsid õhtul vastu Jaagi lahke kutse tema juurde sauna. See asus Laimjalas. Laimjala teelt tuli keerata vasakule Hundisilla peale ja seal see tore talu, mille eest Jaagu isa hoolitseb, asus. Saun oli tõesti kosutav. Ikka kaseviha ja kadakase viha valikuga.

Kõigustest oli nüüd vaja edasi saada Kuressaarde. Kõiguste-Kuressaare etapp 16. juulil  sai Muhu Väina kodulehel nimeks „shampanjapurjetamine“, kus nõrgale tuulele liitus ka  tihe udu Abruka all. See oli nagu sein, mille sisse sõitsime. Sellel etapil pidime leppima ajalimiidist välja jäämisega. 30% ajalimiidi sisse saamisest jäi puudu 4 minutit. Finišit segas veidi ka parajasti sinna saabunud kaubalaev. Meie oma laevaga Kuressaarde ei läinud, sest meile  oli supp ja saun ka Roomassaares.

Kogu väina jooksul oli omaette projekt logistika korraldamine, sest iga päev oli vaja midagi laevale tuua- kas toidukraami, jooki, mida kuuma ilma pärast palju kulus või oli vaja hankida muud vajalikku. Paljus oli abi Martini abikaasast Silviast, kes etendas maismaal toimiva tugijaama rolli ja täitis näiteks Tallinnas ära meie gaasiballooni, mis oli vahepeal tühjaks saanud. Ostsime juurde veel ühe ballooni tagavaraks.

Neljapäeval,  17. juulil, oli kavas sportlik ja kiire lühirada ehk Kuressaare ring. Muutlikes ja heitlikes tuuleoludes õnnestus kahe planeeritud sõidu asemel pidada maha vaid üks sõit. Ülejäänud aja praadisime päikeses ja saime ka merel ujumas käia. Pärast läksime Jaanise autoga Kuressaare sadamasse sealseid üritusi vaatama. Linnas täiendasime ka provianti.

Reedel sõitsime edasi Pärnusse. See oli ka regati kõige pikem ots. Arvata võis, et päev tuleb pikk. Seda enam et sõita tuli ka ümber oma Abruka. Esialgne spinniots vahetus üsna pea krüssuks nõrgas tuules. Õnneks päris tuulevaikus meid ei kollitanud. See eest saime Kihnu lähistel kaela äikesepagi. Eespuri tuli ruttu alla lasta, sest see oli meil kerge tuule jaoks mõeldud.

Pagi kestis umbes 20 minutit ja siis sai edasi sõita spinnakeriga. Seda lõbu ei jätkunud aga lõpuni ja finiš ootas meid juba taas krüssus, ehk vastutuult. Meil õnnestus sõita aga nii täpselt, et viimasel vastutuule halsil sõitsime otse finišisse. Sadamasse jõudsime veidi enne kella kolme öösel. Siingi oli ootamas soe supp.

Kui hommikul saunas käisime, siis Folkboodi mehed olid just merelt kohale jõudnud ja kirusid et äikest nad ei näinud, aga Kihnu sääsed varjutasid nägemise.

Laupäeval toimus viimane sõit Pärnu lahel. See toimus vaid suurematele jahtidele ehk ORC I Ja II. Väiksemad olid mõni alles Kuressaarest tulemas.

Pärnu ring tähendas nii alt tuule kui vastutuule seilamist ja meil oli seega üleval esmalt spinnaker ja seejärel eespuri. Meie groot oli äikesepagis veel veidi rappida saanud ja pidasime hinge kinni et see sõidu lõpuni vastu peab. Õnneks pidas. Meil oli esmalt arvamus, et üle parda läks ka üks peli vänt, kuid see oli siiski kokpiti luugist alla koisse kukkunud.

Juba eelmisel päeval sai võetud plaan et sõidame kohe samal õhtul Roomassaarde. Need, kes veel Pärnus olid, ehk Jaanis, Alo, Juhan ja Martini pere käisid koos õhtusöögil Sweet Rosie Irish Pubis. See Vana Villemi keti söömakoht.

Kell 20.35 andsid Alo, Juhan ja Jaanis laeva otsad ja teekond Roomassaarde võis alata.

See oli üks tavaline öine ülesõit. Tuul oli nõrk ja abiks mootor. Hommikuks olime Roomassares ja Alo ning Juhan läksid praamile, ses bussile pileteid ei olnud.

Jaanis

 

Paneme siia mõned pildid ka oma konkurentidest. Need sai tehtud Kessulaiu all.

 

Kessu regatt Haapsalus

 

 Kessu regatt Haapsalus

Kuna seekordne Muhu Väina regatt algas Haapsalust, siis sobis meile, et võtta enne väina ka Haapsalu Jahtklubi Kessu regatt. Kessu regatil olime ka kunagi varem käinud eelmise laevaga.

 Esmalt tuli aga Haapsalusse jõuda. Üsna tuulisel reede hommikul, 4. juuli 2025, kui ööl sündis Soome lahe laine kõrguse suvine rekord, mille mõõtis TTÜ  lainemõõtja LainePoiss, hakkasid Jaanis ja Juhan Roomassaarest kell 6 hommikul Haapsalu poole purjetama. Samal ööl mõõtis Naissaarest viis miili loodes paiknev lainemõõtja kell 03.30 lainekõrguseks 4,1 meetrit. Suvekuudel ehk juunist augustini pole varem Soome lahes nii kõrgeid laineid registreeritud. Reedese lainetuse suverekordi tingis tsükloni Ulla. Soome lahel puhus lääne-loodekaare tuul puhangutega kuni 27,1 m/s. Ulla ramm oli hommikuks raugenud ja Cassandral läks ülesse läks groot ja kõva ilma foka. Kuni 16 m/s tuult saime aga muidu olid olud head. Vihma, mis viimased nädalad olnud peamine ilmastikunähtus, ei sadanud. Tugevamaid iile aga oli ja nii juhtus, et groot sai Haapsalu lahel alla võtmisel veidi viga. Pidime teda paikama ja ahterliigist õmblema. Haapsalu purjemeistrit Joona ei olnud parajasti kohal. Esimese öö seisime Westmeri sadama kütusekai ääres traallaevade kõrval. Viimased olid täiesti maha jäetud ja nende peal saanuks lambaid karjatada.

Järgmised päevad oli meie asukoht juba Grand Holm Marina, kuhu jäime kuni Muhu Väina regati alguseni.

Kessu regatil sõitsid Alo, Jaanis, Juhan ja Indrek, ning pärast tuli ka Jaak. Lisaks olid meil pardal uued meremehed Margus ja Evely.

Sarnaselt juba mitme varasema nädalaga, oli ka see nädalavahetus ehk siis 5. ja 6. juuli pigem tuulisem kui vaikne, kuid tuult polnud ka üleliia. Esimene päev olid lühiraja sõidud. Teisel päeval pikem ots kuni Kumari leeni.

 
Oli tore regatt ja saime ka ilusa teise koha karika.

Siin me oma punase spinnakeriga tuleme https://www.facebook.com/share/v/16nYBuP2tk/

Haapsalu Jahtklbi FB lehel ka väike video regatist https://www.facebook.com/share/v/1GM8wHb1hZ/

Kessu regatilised lõpetamise. Haapsalu Jahtklubi foto ja videod.

Aasta kõige lühem öö Ruhnus

 Juhtus nii et selle aasta kõige lühema  öö kulges Cassandra purjede all ja teekond viis meid Ruhnu. See oli siis päev enne jaanipäeva. "Süüdlaseks" oli Jaak, kes juba pikalt plaaninud sõpradega saarel ära käia. Nüüd sai see siis teoks. 

"Kui Päike pole horisondist madalamal kui 6 kraadi, sellist olukorda tuntakse tsiviilse hämarikuna. Kuni 12 kraadi allpool silmapiiri asuv Päike tähendab nautilist hämarikku ning 

astronoomiline hämarik tähendab, et Päike on kuni 18 kraadi silmapiirist allpool. Suveperioodil esinevad Eestis astronoomiline ning nautiline valge öö. Tsiviilne hämarik omab meie maal siiski algust ja lõppu isegi suvisel pööripäeval. Termin „tsiviilne hämarik“ tähendab, et sel ajal on veel päris valge, väljas näeb ajada tavalisi argiasju. Nautiline hämarik osutub sellele, et silmapiir on veel eristatav (navigatsioon maiste märkide järgi on veel võimalik), kuigi on juba mõnevõrra pimedam. Astronoomilise hämariku korral on juba päris pime ja taevas tähine, ometi võib põhjakaares tabada nõrka kuma. Praktikas võib siiski märkida, et vastavad piirid ei ole järsud ning nt keskõine selgelt märgatav põhjavalgus on vaadeldav alles ligemale 9-10 päeva peale astronoomiliste valgete ööde algust.

Heledamad tähed saavad nähtavaks kusagil kella 23 ja 24 vahel, hämaraim aeg on umbes kesköö ja poole kolme vahel, seejärel läheb jälle aegamööda päris valgeks ja algab uus päev. Muuseas, kohalik kesköö Eestis on (suveaega arvestades) Tartus kell 1.13, Tallinnas kell 1.21, Kuressaares kell 1.30".

Allikas: astronoomia.ee  

Abruka regatist

 Cassandraga merele, Abruka regatt 2025 ja Saare maakonna meistrikad 2025.

Mari kirjutab meie blogi jaoks oma merel käigust nii.

Merit, minu värske töökaaslane küsib mõni päev enne sõitu, kas soovin reedel kaheks päevaks regatile minna. Mina vastu, kas tuled ka? Merit kahjuks seekord ei sõida. 

Minu purjetamise soov ja igatsus on tugev, kuid kogemusi vaid üksikud. Ei taha algajana meeskonnale koormaks olla, lisaks kahtlen, kas on ikka mõistlik võõraste meeste kambaga kaheks päevaks kodust ära minna. No vist ei ole? Esialgu loobun. 

Päev enne regatti saan Meritilt uue kirjakese, kas ikka lähed!? Väike kodune arutelu ja olen Cassandra selle regati kambas. 

Reede õhtuks olen veendunud - Meritil oli õigus - seltskond on rahulik ja viisakas. 

Esimene päev on mõnus keskmine tuul, rapsimist stardis ja märgivõtul siiski omajagu. Tunne on, et väga palju abiks ei oska olla, kuid eespurje soodi, spinni brassi ja valli juurde ning kallutama siiski lubatakse.

Teisel, tuuletul päeval usaldatakse ka rooli.

Nii tänulik võimaluse ja kogemuste eest! 

Ilm Abrukal on ilus, külm kuid selge ja rahulik. Enne sauna mahub õhtusse soe supp kohvikus, jalutuskäik Abruka külateel ja vaade kaunile päikeseloojangule sadamast. 

Kaasas on telk jm vajalik, mis lõpuks kasutust ei leia. Mehed loovutavad ühe kajuti ja uni on seal täitsa mõnus. Varem ei olnud ma jahis ööbinud, veidi oli merehaigeks jäämise hirm, kuid asjatult. 

Laupäeva hommikul on põlved sinised. Alo oli eile võistluse ajal hoiatanud. Ja omad kogemused sügiseselt Helgilt. 

Kui varem jahil ei ole pikemalt tegutsenud, siis vaadet varjav nokamüts tasub siseruumis peast võtta - lõin pea mitu korda üsna tugevasti ära. 

Võistlussõite laupäeval kahjuks ei toimu, tuul on nullilähedane. Cassandral tuleb leppida regati ja Saaremaa MV suurte jahtide 2.kohaga🥈

Veelkord suurimad tänud toetavale meeskonnale - Jaanis, Alo, Juhan, Indrek ja Jaak!