Cassandra on ka varem sattunud jaanide ajaks mõnele Eesti
väikesaarele. Näiteks eelmisel aastal käisime pööripäeva eel Ruhnus. Mitmel
korral on jaanituld väisatud ka Kihnus ja nüüd üle mitme aasta taas Prangli
saarel. Kelnase sadamasse jõudsime 22. juuni lõunaks ja oli ka pea
viimane aeg, sest kaikohad läksid loosi kui soojad saiad.
Meie reisiseltskonnas oli mitmeid, kes on Pranglit varem
külastanud ja kiitsid, et saarerahvas on aktiivne. Näiteks on äsja püsti pandud
kaasaegne spordiväljak ja palliplats.
23. juuni õhtul, ehk siis õigel ajal, jaanilaupäeval, süüdati
ka saare jaanituli, mis oli suur ja vägev. Ka pritsumehed said käe soojaks,
sest kuiv rohi vajas tule piiramiseks veega jahutamist.
Lõkke süütas Viimsi vallavanem Siiri Visnapuu, kes ka
vabandas, et süütamine veidi venis, sest tema esialgne plaan tulla saarele oma
väikese paadiga läks luhta, kuna jaaniõhtul oli päris tuuline ja sestap tuli
tuld tuua liinilaevaga.
24. juuni hommikul kell 6.30 andsime esimeste vihmapiiskade saatel otsad ja sõit Piritale möödus korralikus vihmasajus.
Prangli 178 aasta vanune Laurentiuse puukrik on üks vähestest, mille vitraažaknal laeva kujutis. See valmis eelmisel aastal klaasikunstnik Urmo Rausi tööna. Üks aken sümboliseerib 1941 aastal mobiliseeritud eestlasi Kroonlinna vedanud ja Prangli lähistel uppunud aurulaeva Eestirand. Laev sai sakslaste õhurünnakust tabamuse ja uppus seejärel Prangli lähistel. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Prangli saarele pääses 2672. Eestiranna ohvitel on saarel lausa oma kalmistu. 1910. aastal Šotimaal valminud ja 1932. aastal Eesti lipu alla ostetud Eestirand oli omal ajal tonnaažilt suurim laev Eesti laevastikus.
Foto: Anne Sõber
Jaanis
