Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba tubli 15 aastat. Laeva meeskond on natuke läbi aegade vahetunud ja ka alus ise on aastal 2016 ja ka 2022 aastal vahetunud, kuid ajalooline nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. . Teine Cassandra oli Beneteau First 34.7 . Alates 2022 seilab meredel kolmas laev, seekord X-35 aga nimi ikka sama.

26.12.10

HMS Cassandra mälestusüritus 2010 Tallinnas

Sel aastal otsustasime HMS Cassandra mälestust meenutada Tallinnas. Oli ju Tallinn kuningliku ristleja sihiks ka tol saatuslikul reisil. Kuigi Briti laevastiku esimene katse Tallinna jõuda ei õnnestunud, sai see veidi hiljem siiski teoks ja pealinnas on selle meenutuseks Meremuuseumi seinal, suures rannaväravas, tornil Paks Margareeta, mälestusplaat.

Kristjan, Ülar ja Jaanis asusid Kristjani autoga Saaremaalt Tallinna poole teele juba laupäeva, 04. detsembri pealelõunal. Tükati sadas nii tihedat lund, et sõita sai vaid kiirusega 50 km tunnis. Ette praktiliselt ei näinud ja küljeaknast jälgisime, et õigel sõidurajal püsiks. Õnneks kestis selline sadu vaid veidi aega.

Esmalt läksime Mustamäele, kuhu jäi auto. Kristjan ja Jaanis pidid seal ööbima, Ülar läks Alo juurde. Esialgu läks reisiseltskond koos kesklinna, kus Alot oodates maiustati Vampianos pitsat ja kasutati uskumatult soodsat õlle eripakkumist.

Hommikul sõitsime kahe auoga Lennusadamasse. Alol oli ka noorem tütar Elisa kaasas. Alo ja Ülar sõitsid ees Ülari mobiili GPS-i järgi. Keerutasime ja ukerdasime üsna mitu pauti Kalamaja lumevallidest kitsastel tänavatel.

Lennusadama angaarides käis vilgas ehitustöö. Suveks peaks need valmis saama ja sinna sisse tõstetakse ka meie selle külaskäigu sihtpunkt, allveelaev Lembit.

Vello Mäss lükkas sadama õuel lund ja kinnitas, et laevad on lahti. Seisid seal kõik kai ääres. Kõige paremal hiiglane Suur Tõll, vasakul praegune TTÜ uurimislaev Salme, mis oli varem Saaremaa kalatraal ja veel edasi allveelaev Lembit ning miinitraalija Kalev.

Ronisime siis esmalt Lembitule. Laeva sisse sai vööris olevast luugist, mis oli talvel vilditud presentluugiga suletav. Seal sattusime otse torpeedoruumi.

Käisme läbi terve laeva. Lembitul on läbi nõuka aja säilinud väga palju eestikeelseid silte. Ruumi oli uskumatult palju allveelaeva kohta. Imekspandavalt palju oli ka kõiksugu kraane ja luuke, mis sukeldumise eel kõik sulgeda tuli. Põhikorruse põranda all paiknesid akud. Laeva ühe diiselmootori juures tegime pilti.

Käisime ka miinitraalijal Kalev. See oli puulaev ja demagnetiseeritud. Laeval oli ka üks valves olev meeskonnaliige, kes jagas selgitusi.

Edasi sõitsime Balti jaama juurde parklasse ja sealt jala Meremuuseumisse. Meremuuseumi ekspositsiooniga tutvumiseks oli aega napilt tund, sest tahtsime jõuda veel Pühavaimu kirikusse inglisekeelsele teenistusele. Muuseumis
jäid meelde võrgunäitus, rohked laevamudelid ning ülevaade nõukogude aja kalapüügist Atlandil. Käisime ka suurtükitorni katusel.

Edasi läksime mööda Pikka tänavat Raekoja platsi poole ning osalesime Tallinna Pühavaimu kirikus ingliskeelsel jumalateenistusel, kus asuvad mälestustahvlid hukkunud Briti meremeestele. Tallinna vanalinn mõjus muinasjutulisena oma suurte hangede, Raekoja platsi jõulupuu ning jõululaadaga.

Merevägi meenutas Briti eskaadri saabumise 92. aastapäeva pärgade asetamisega Kaitseväe kalmistule nädal aega hiljem.

No comments: