MUHU VÄINA REGATT 2022

 

 

Regati algus oli Pärnus. Kui kõik olid suvepealinna kohale jõudnud, käisime sõitude eelõhtul veel Pärnus Tai restoranis õhtust söömas.

Sel korral osalesid meie rahvusvahelises meeskonnas ka oma füsioterapeut Helina ja oma ameeriklane Greg. Greg käis mastis ja omandas lennult muud vöörimehe oskused. Helina oli kõige kiirem õppija, kes meil õpetada on olnud. Ainukeseks mureks oli talle põlvekaitsmete muretsemine, et ei peaks siniste põlvedega koju minema.

Lisaks osales mõnedel etappidel veel ka kogemustega vöörimees Marko.

 Pärnus oli tunnetus veel rabe ja lühirajal saime vaikses tuules pressimise tulemusel hakkama kerge märgipuutega.

 Ruhnus armusime jälle ära, seekord Triinu angerjasuppi ja Moro kitarrimängu kultuuriaidas. Aga tuletorn oli tellingutes.

Ruhnus sildumisel kraapisime veidi JAZZ parrast. Tehniliselt komisjonilt saime aga selgust, et laevale kehtib viimasena väljastatud mõõdukiri, kuigi ka varasemalt samal hooajal väljastatutel on kehtivuse tähtaeg veel saabumata. Samuti tuli uus ülesanne spinnakerilt purjenumber maha võtta. Kasutasime nimelt teiselt laevalt ostetud purje ja sama numbriga spinne oli nüüd rajal mitu.

Ruhnu ringi ajal nägime lähedalt ka kinnisõitmist.

Kõigustes tegi Indrek oma esimese sildumise CASSANDRA roolis. Noore ja asjaliku mehena oli ta juba ise ka uutele meeskonnaliikmetele toeks.

Jaanis oli meile põletava ilma leevenduseks maalinud mälupildi kõige kaunimast ja jahutavamast rannast, mis Kõigustes ees ootab. Kohale jõudes oli aga seegi lahesopp palav kui supp ning tuulepealsena viidikaid ning adrut täis. Ristisime selle asja kohe „kalasupiks“ ja järgmisel päeval suplesime merel, enne sissesõitu.

Greg ja Alo käisid külas uuematel paadimudelitel J-112 ADDELANTE, Italia 9.98 DIRECTO ja folkbootil GRETA.

Kõigustest väljasõidul tekki pestes kaotatud ämber jäigi õnneks ainukeseks materiaalseks kaotuseks.

 Üldiselt oli kogu regatil vaikne, kuiv ja andestav ilm, vesi soe ja magasime väljas. Alles Kärdlasse jõudes kippus päev pikaks ning pimedas andsime mõned meetrid ära, sest Juhanil olid kaasas ainult (optilised) päikeseprillid ning spinnaker jäi väsimuse tõttu heiskamata. Tol etapil oli ka katkestajaid.

Kärdla linna sel korral ei näinudki, sõitsime kohe otse üle südasuvisesse Haapsallu.

 Alo Tamm.