Merepäevadel

 Traditsiooniliselt toimus 08.08.2025 Kuressaare merepäevade raames laevastiku eskaadrisõit. Kuressaare jahisadamas kaunistasid Cassandrat öösel nii masti tõmmatud valgustus kui kuupaiste. Kusjuutes see oligi täielik täiskuu. Öö jooksul mahendas kuupaistet kerge udu, mis maa ja mere kohale langes.

Merehuvilised aga püsige ärksad ja kiigake ikka vahel siia lehele ka. Muhu väina regati ja merepäevade vahel oli Cassandral seilamisi nii väljamaale kui teistele saartele aga sellest üsna pea.

 

Üks vaheldusrikas seilung läbi Muhu väina ja sealt edasigi

 

Seekordsel Muhu Väina regatil osalesid Alo, Juhan, Jaanis, Jaak, Indrek  ja Martin ning Margus.  Kaasa tegi ka noorpurjeaja Ott. Ühel sõidul tegi samuti kaasa ka Oti sõber Feliks. Margusele oli see  teine regatt, Otile ja Feliksile

aga esimene. Nii et me ise naersime, et eks me ka üks  õppelaev ole siin Muhu Väin regatil. 

Harjutuseks ja kokkumänguks oli nädala varem Kessu regatt, mille kohta eelmine postitus.

Meeskond kogunes regati avapäevaks ehk siis kaheteistkümnendaks juuliks. Jaanis tuli Kuressaarest liinibussiga juba reede õhtul laeva. Ta rääkis vägevast äikesest mis õhtul Haapsalus möllas. Juba teel tulid esimesed piisad ja 3 minutit peale laeva saabumist avati taevas täiesti kõik luugid ning mitu äikesepilve koondasid oma välgud. Oli vägev kõud, mida isegi kohalikud ütlesid, et Haapsalus pole ammu olnud. Seda anti mitmeks tunniks. Tegelikult oli see sümboolne, sest vahetas jaheda ja vihmase suve sooja, kuivema ja mis parata, tuulevaikse vastu.

Tegemist oli A. Le Coq 68. Muhu Väina regatiga. See kulges Haapsalust Kõigustesse, sealt edasi Kuressaarde ja ja lõppes Pärnus. 

Laupäeval korraldas Jaanis laeva registreerimise  regatibüroos ja ja viis läbi varustuse kontrolli. Tavapäraselt saime  laevale 68. Muhu Väina metallist embleemi. Selleks ajaks oli Haapsalu purjemeister Joonas õmmelnud üle ka meie purje ja paigutanud uued liistutasku kinnitused.

Regati 1. sõit pühapäeval kulges mõõdukas tuules. See oli lühike ring Hobulaiu lähistel. Rajale minek kestis üle tunni ja kui meie jõudsime kohale nii nibin-nabin, siis starti kohe ei antud, sest osa laevu alles sõitis alguspunti suunas.

Oli paraja purjetuulega sõit. Seda vaatamata ohule, et võib ka päris ära plekkida.

Esmaspäeval startisime aga Roomassaare poole. See sõit oli tõsine tuule loterii. Ees sõitnud kiiremad jahid saime Kessulaiu all kätte, nii et vaid mõned kiiremad I grupi omad kaugemal ees.

See vahepeal tuules saadud edu jäi aga ajutiseks ja Kübassaare kandis läbisime järgmise tuuletu pleki. Enne kui päris pimedaks läks, finišeerusime Kõiguste sadama lähistel.

Järgmine päev, 15. juulil toimunud Kõiguste ring katkestati tuulevaikuse pärast, kui  meie olime pool rada läbi sõitnud.  Ju oli siis korraldajatel suur vajadus, et kogu laevastik jõuaks sadamasse seal toimuvateks üritusteks.

Mati Sepp kes oma laeval Green Energy oli kiireim alus ORC I grupis, heitis pärast ette, et katkestada tuli seepärast, et tema oleks sellel etapil ajalimiidi kinni sõitnud. Kes seda teab, kuidas oleks läinud. Meie jälle arvasime, et finišit oleks saanud võtta ju ka mõnes vahemärgis. Kodulehel aga teatati lakooniliselt, et  teisipäeval kavandatud Alexela Kõiguste ring  jäi vaibunud tuule tõttu purjetamata.

Jaanis, Alo, Martin ja Ott perega võtsid õhtul vastu Jaagi lahke kutse tema juurde sauna. See asus Laimjalas. Laimjala teelt tuli keerata vasakule Hundisilla peale ja seal see tore talu, mille eest Jaagu isa hoolitseb, asus. Saun oli tõesti kosutav. Ikka kaseviha ja kadakase viha valikuga.

Kõigustest oli nüüd vaja edasi saada Kuressaarde. Kõiguste-Kuressaare etapp 16. juulil  sai Muhu Väina kodulehel nimeks „shampanjapurjetamine“, kus nõrgale tuulele liitus ka  tihe udu Abruka all. See oli nagu sein, mille sisse sõitsime. Sellel etapil pidime leppima ajalimiidist välja jäämisega. 30% ajalimiidi sisse saamisest jäi puudu 4 minutit. Finišit segas veidi ka parajasti sinna saabunud kaubalaev. Meie oma laevaga Kuressaarde ei läinud, sest meile  oli supp ja saun ka Roomassaares.

Kogu väina jooksul oli omaette projekt logistika korraldamine, sest iga päev oli vaja midagi laevale tuua- kas toidukraami, jooki, mida kuuma ilma pärast palju kulus või oli vaja hankida muud vajalikku. Paljus oli abi Martini abikaasast Silviast, kes etendas maismaal toimiva tugijaama rolli ja täitis näiteks Tallinnas ära meie gaasiballooni, mis oli vahepeal tühjaks saanud. Ostsime juurde veel ühe ballooni tagavaraks.

Neljapäeval,  17. juulil, oli kavas sportlik ja kiire lühirada ehk Kuressaare ring. Muutlikes ja heitlikes tuuleoludes õnnestus kahe planeeritud sõidu asemel pidada maha vaid üks sõit. Ülejäänud aja praadisime päikeses ja saime ka merel ujumas käia. Pärast läksime Jaanise autoga Kuressaare sadamasse sealseid üritusi vaatama. Linnas täiendasime ka provianti.

Reedel sõitsime edasi Pärnusse. See oli ka regati kõige pikem ots. Arvata võis, et päev tuleb pikk. Seda enam et sõita tuli ka ümber oma Abruka. Esialgne spinniots vahetus üsna pea krüssuks nõrgas tuules. Õnneks päris tuulevaikus meid ei kollitanud. See eest saime Kihnu lähistel kaela äikesepagi. Eespuri tuli ruttu alla lasta, sest see oli meil kerge tuule jaoks mõeldud.

Pagi kestis umbes 20 minutit ja siis sai edasi sõita spinnakeriga. Seda lõbu ei jätkunud aga lõpuni ja finiš ootas meid juba taas krüssus, ehk vastutuult. Meil õnnestus sõita aga nii täpselt, et viimasel vastutuule halsil sõitsime otse finišisse. Sadamasse jõudsime veidi enne kella kolme öösel. Siingi oli ootamas soe supp.

Kui hommikul saunas käisime, siis Folkboodi mehed olid just merelt kohale jõudnud ja kirusid et äikest nad ei näinud, aga Kihnu sääsed varjutasid nägemise.

Laupäeval toimus viimane sõit Pärnu lahel. See toimus vaid suurematele jahtidele ehk ORC I Ja II. Väiksemad olid mõni alles Kuressaarest tulemas.

Pärnu ring tähendas nii alt tuule kui vastutuule seilamist ja meil oli seega üleval esmalt spinnaker ja seejärel eespuri. Meie groot oli äikesepagis veel veidi rappida saanud ja pidasime hinge kinni et see sõidu lõpuni vastu peab. Õnneks pidas. Meil oli esmalt arvamus, et üle parda läks ka üks peli vänt, kuid see oli siiski kokpiti luugist alla koisse kukkunud.

Juba eelmisel päeval sai võetud plaan et sõidame kohe samal õhtul Roomassaarde. Need, kes veel Pärnus olid, ehk Jaanis, Alo, Juhan ja Martini pere käisid koos õhtusöögil Sweet Rosie Irish Pubis. See Vana Villemi keti söömakoht.

Kell 20.35 andsid Alo, Juhan ja Jaanis laeva otsad ja teekond Roomassaarde võis alata.

See oli üks tavaline öine ülesõit. Tuul oli nõrk ja abiks mootor. Hommikuks olime Roomassares ja Alo ning Juhan läksid praamile, ses bussile pileteid ei olnud.

Jaanis

 

Paneme siia mõned pildid ka oma konkurentidest. Need sai tehtud Kessulaiu all.

 

Kessu regatt Haapsalus

 

 Kessu regatt Haapsalus

Kuna seekordne Muhu Väina regatt algas Haapsalust, siis sobis meile, et võtta enne väina ka Haapsalu Jahtklubi Kessu regatt. Kessu regatil olime ka kunagi varem käinud eelmise laevaga.

 Esmalt tuli aga Haapsalusse jõuda. Üsna tuulisel reede hommikul, 4. juuli 2025, kui ööl sündis Soome lahe laine kõrguse suvine rekord, mille mõõtis TTÜ  lainemõõtja LainePoiss, hakkasid Jaanis ja Juhan Roomassaarest kell 6 hommikul Haapsalu poole purjetama. Samal ööl mõõtis Naissaarest viis miili loodes paiknev lainemõõtja kell 03.30 lainekõrguseks 4,1 meetrit. Suvekuudel ehk juunist augustini pole varem Soome lahes nii kõrgeid laineid registreeritud. Reedese lainetuse suverekordi tingis tsükloni Ulla. Soome lahel puhus lääne-loodekaare tuul puhangutega kuni 27,1 m/s. Ulla ramm oli hommikuks raugenud ja Cassandral läks ülesse läks groot ja kõva ilma foka. Kuni 16 m/s tuult saime aga muidu olid olud head. Vihma, mis viimased nädalad olnud peamine ilmastikunähtus, ei sadanud. Tugevamaid iile aga oli ja nii juhtus, et groot sai Haapsalu lahel alla võtmisel veidi viga. Pidime teda paikama ja ahterliigist õmblema. Haapsalu purjemeistrit Joona ei olnud parajasti kohal. Esimese öö seisime Westmeri sadama kütusekai ääres traallaevade kõrval. Viimased olid täiesti maha jäetud ja nende peal saanuks lambaid karjatada.

Järgmised päevad oli meie asukoht juba Grand Holm Marina, kuhu jäime kuni Muhu Väina regati alguseni.

Kessu regatil sõitsid Alo, Jaanis, Juhan ja Indrek, ning pärast tuli ka Jaak. Lisaks olid meil pardal uued meremehed Margus ja Evely.

Sarnaselt juba mitme varasema nädalaga, oli ka see nädalavahetus ehk siis 5. ja 6. juuli pigem tuulisem kui vaikne, kuid tuult polnud ka üleliia. Esimene päev olid lühiraja sõidud. Teisel päeval pikem ots kuni Kumari leeni.

 
Oli tore regatt ja saime ka ilusa teise koha karika.

Siin me oma punase spinnakeriga tuleme https://www.facebook.com/share/v/16nYBuP2tk/

Haapsalu Jahtklbi FB lehel ka väike video regatist https://www.facebook.com/share/v/1GM8wHb1hZ/

Kessu regatilised lõpetamise. Haapsalu Jahtklubi foto ja videod.

Aasta kõige lühem öö Ruhnus

 Juhtus nii et selle aasta kõige lühema  öö kulges Cassandra purjede all ja teekond viis meid Ruhnu. See oli siis päev enne jaanipäeva. "Süüdlaseks" oli Jaak, kes juba pikalt plaaninud sõpradega saarel ära käia. Nüüd sai see siis teoks. 

"Kui Päike pole horisondist madalamal kui 6 kraadi, sellist olukorda tuntakse tsiviilse hämarikuna. Kuni 12 kraadi allpool silmapiiri asuv Päike tähendab nautilist hämarikku ning 

astronoomiline hämarik tähendab, et Päike on kuni 18 kraadi silmapiirist allpool. Suveperioodil esinevad Eestis astronoomiline ning nautiline valge öö. Tsiviilne hämarik omab meie maal siiski algust ja lõppu isegi suvisel pööripäeval. Termin „tsiviilne hämarik“ tähendab, et sel ajal on veel päris valge, väljas näeb ajada tavalisi argiasju. Nautiline hämarik osutub sellele, et silmapiir on veel eristatav (navigatsioon maiste märkide järgi on veel võimalik), kuigi on juba mõnevõrra pimedam. Astronoomilise hämariku korral on juba päris pime ja taevas tähine, ometi võib põhjakaares tabada nõrka kuma. Praktikas võib siiski märkida, et vastavad piirid ei ole järsud ning nt keskõine selgelt märgatav põhjavalgus on vaadeldav alles ligemale 9-10 päeva peale astronoomiliste valgete ööde algust.

Heledamad tähed saavad nähtavaks kusagil kella 23 ja 24 vahel, hämaraim aeg on umbes kesköö ja poole kolme vahel, seejärel läheb jälle aegamööda päris valgeks ja algab uus päev. Muuseas, kohalik kesköö Eestis on (suveaega arvestades) Tartus kell 1.13, Tallinnas kell 1.21, Kuressaares kell 1.30".

Allikas: astronoomia.ee  

Abruka regatist

 Cassandraga merele, Abruka regatt 2025 ja Saare maakonna meistrikad 2025.

Mari kirjutab meie blogi jaoks oma merel käigust nii.

Merit, minu värske töökaaslane küsib mõni päev enne sõitu, kas soovin reedel kaheks päevaks regatile minna. Mina vastu, kas tuled ka? Merit kahjuks seekord ei sõida. 

Minu purjetamise soov ja igatsus on tugev, kuid kogemusi vaid üksikud. Ei taha algajana meeskonnale koormaks olla, lisaks kahtlen, kas on ikka mõistlik võõraste meeste kambaga kaheks päevaks kodust ära minna. No vist ei ole? Esialgu loobun. 

Päev enne regatti saan Meritilt uue kirjakese, kas ikka lähed!? Väike kodune arutelu ja olen Cassandra selle regati kambas. 

Reede õhtuks olen veendunud - Meritil oli õigus - seltskond on rahulik ja viisakas. 

Esimene päev on mõnus keskmine tuul, rapsimist stardis ja märgivõtul siiski omajagu. Tunne on, et väga palju abiks ei oska olla, kuid eespurje soodi, spinni brassi ja valli juurde ning kallutama siiski lubatakse.

Teisel, tuuletul päeval usaldatakse ka rooli.

Nii tänulik võimaluse ja kogemuste eest! 

Ilm Abrukal on ilus, külm kuid selge ja rahulik. Enne sauna mahub õhtusse soe supp kohvikus, jalutuskäik Abruka külateel ja vaade kaunile päikeseloojangule sadamast. 

Kaasas on telk jm vajalik, mis lõpuks kasutust ei leia. Mehed loovutavad ühe kajuti ja uni on seal täitsa mõnus. Varem ei olnud ma jahis ööbinud, veidi oli merehaigeks jäämise hirm, kuid asjatult. 

Laupäeva hommikul on põlved sinised. Alo oli eile võistluse ajal hoiatanud. Ja omad kogemused sügiseselt Helgilt. 

Kui varem jahil ei ole pikemalt tegutsenud, siis vaadet varjav nokamüts tasub siseruumis peast võtta - lõin pea mitu korda üsna tugevasti ära. 

Võistlussõite laupäeval kahjuks ei toimu, tuul on nullilähedane. Cassandral tuleb leppida regati ja Saaremaa MV suurte jahtide 2.kohaga🥈

Veelkord suurimad tänud toetavale meeskonnale - Jaanis, Alo, Juhan, Indrek ja Jaak!

Mida 2025 purjetamishooaeg pakub

Suvi on käes ja laevad merel. Kellel huvi Cassandra tegemiste vastu, siis siin on väike ülevaade meie hooaja plaanides (ESIALGNE). 

06.06.-08.06.2025 oleme Saaremaa Merispordi Selsti noorteregati finišilaev (optimistide rajal)

Reede, 6.juuni

11:00             Võistlusametnie koosolek

13:00               Võistluste avamine

15:00               1.sõidu hoiatussignaal

Laupäev 07.06, pühapäev 08.06

9:00                 Võistluskomitee koosolek treeneritele

11:00               Päeva 1.sõidu hoiatussignaal

 Pühapäev

16:00               Viimane võimalik hoiatussignaal

ASAP               Võistluste lõpetamine/autasustamine

  

13.-14.06.2025 Saaremaa Merispordi Seltsi Abruka  regatt . Seekord toimub Abruka regatt ja Saare Maakonna MV ühise regatina.

19.06.2025 Lahesõit meeskonnaga

20.-22. 06. 2025 Oma meeskonna liikmete merematk Ruhnu

28.06.2025 Ülesõit Roomassaare - Haapsalu ca 90 NM. Haapsalust algab juuli algul Muhu väina getatt. NB! Kellel veel huvi, andke teada, meiega saab Haapsaluni purjetada. Vajadusel saab liituda ka Kuivastus, kus võime teha vahepeatuse.

5.-6.07.2025  Haapsalu Jahtklubi 44. Kessu regatt https://hjk.ee/uritus/44-kessu-regatt/   

09.07.2025 Meeskonna liikmete lahesõit Haapsalus

12.07-19.07.2025  68. Muhu Väina regatt muhuvain.ee

20.07.2025 Ilmselt sel päeval plaanime purjetada Pärnust tagasi Roomassaarde.

02.08.2025 SMS lühirada e. Kuressaare Jahisadama regatt

08.08.2025 Kuressaare Merepäevad https://www.merepaevad.ee/kava2025

10.08.-20.08.2025 Plaanitud merematk Ruhnu ja Kihnu

21.08.-24.08.2025 Saaremaa Meirspodi Seltsi Ruhnu regatt

05.-06.09.2025 24h regatt

07.11.2025 Saaremaa Merispordi Seltis 99. hooaja lõpetamine 

05.12.2025 HMS Cassandra 107

31.12.2025 Saaremaa Merispordi Seltis 99. sünnipäev

Heiti Rebase mälestusregatt 2025

 

Saaremaa Merispordi Seltsi 2025 hooaja esimene regatt oli 17. mail Heiti Rebase mälestusregatt.

Heiti Rebane tegeles pikka aega Saaremaal  noortele purjetamisõpetuse andmisega. See oli siis veel  peamiselt nõukogude perioodil.

Nagu tavaks, oli esimene regatt etteandega. See tähendab, et jahid ei stardi korraga, vaid vastavalt oma võistlusväärtusele ja see kes esimesena finišijoone ületab on võitja. Seekord oli selleks folkboot Castor. Märkimist väärib, et Castori võistkond oli vaid kaheliikmeline.

Peale rivistust heiskas Jaanis Cassandra nimel seltsi lipu lipuvardasse. Seegi on traditsioon, et lipu heiskab eelmise aasta võitja.

Meil oli enne merele mnekut ka tseremoonia. Alo pani Juhanile kaela eelmise aasta pronksi. Teised said selle juba eelmise hooaja lõpetamisel, aga Juhan seal ei olnud.

Veel enne, kui me nädal varem trenni tegime, andis Cassandra Alole valvsuse punase teenetelindi. Seda purje hankimise eest. Purje saime Inglismaalt, kust Alo selle kuulutuse leidis. 

Tuul oli tol päeval purjetamiseks paras. Ilm kah ilus. Rada aga väga võitluslik. Lisan siia raja skeemi mille tegi omab ploteril jaht Tüdruk.

Nii et spinnakeri tuli sellel rajal kasutada mitu korda. Meie meeskond oli seekord Alo, Herman, Andres, Juhan, Indrek, Jaak ja Jaanis. Kuna üdvõitja sellel regatil saadaks kahe võistlusgrupi peale kokku, siis oligi esimene väiksemate jahtide grupist Castor. Meile olime omas grupis kolmandad.