Muhu Väina 62. regatt

Kärdlas jäi meil kena päikseline laupäev regatiks valmistumiseks. Registreerisime laeva, panime kleepsud ja trimmisime masti. Üleliigne matkavarustus sai regati veoautole laetud ja Kärdla linnas väike jalutuskäik ette võetud.

Pühapäeval läksime esimesse starti muidugi ootusärevalt, olime ju talvel mitmeid edendusi ette võtnud ning ka meeskonnas kõik peale ühe juba eelmise aasta Muhu Väina kogemusega. Ilmselt aitas ka tähelepanu masti trimmile, et krüssus olime füüsiliselt kena koha peal. Spinniotsal suutsime samuti seisu hoida ja madalikest ohutult mööduda, kuigi nägime lähedalt ka kinnisõitmist. Leeotsal saime jälle väga kena käigu ja kokku 7. koht.

Haapsalu start oli jälle teisel pool Rukkirahu, Westmeri sadamast pikalt välja sõita. Hakkasime juba naljatama, et siit edasi parandame igal etapil kohta ühe võrra ning et too eelmine sõit läheb ilmselt üldse mahaviskamisele, kui kõige nõrgem tulemus. Pelgasime muidugi vaikset vastutuult Raugi liinidel, kuid sarnaselt eelmisele aastale sai sealt täiskiirusel läbi. Suures Väinas tuul pööras ja valiti erinevaid taktikaid, aga Kuivastus olimegi 6. kohaga.

Roomassaarde minekul sai korraks tuul otsa ja see on muidugi närvesööv. Olime valinud kõige merepoolsema tee, mis esialgu kandis kenasti. Oli oodata tuule pööramist nordi ja see võis jällegi edu anda Saaremaa alla hoidjatele. Lõpuks saime siiski käigu ja jõudsime virtuaalsesse märki Allirahu lõunapoil, poi ise oli jäänud vette panemata või ära triivinud. Siis tubli krüss üle Abruka madalike ja 5. koht.

Abruka ringi harjutame ju Saaremaa Merispordi Seltsi klubiregatina igal aastal ja selgi hooajal harjutus juba tehtud. Ilm oli jälle vaikne ja starti tuli edasi lükata. Admiral Bellingshauseni nimelise ekspeditsioonijahi teele saatmiseks sobis aga selline hommik suurepäraselt. Teisel pool Abrukat olime ikka koos oma suure eeskuju Katarina Jee-ga ning igaüks proovis tuult nõiduda, kannatust jätkus ja maha me ei jäänud. Roomassaare faarvaatris olid meie lähedal Mir ja Adventure ning teisigi, kes meid paari pauti tegema panid. Finišiliinil Roomassaare kai otsas aga tekkis olukord, kus Katarina Jee tuli vasakult ning neid kontrollis pealpool veel Adele. Meil aga otse, kuigi väga terav, kurss kai otsale. Palvetele vastati ja läksime ära, esmakordselt siis enne ühte oma suurt eeskuju Katarina Jee-d. Kokku 4. koht ja tuju hea.

Pärnusse minek algas jälle kenasti üle Abruka madalike. Kirjurahu ostika järel valisime sarnaselt Red Hot-ile, Adventure-le ja Tuule-le jälle merepoolsema tee. Tuul sai jälle otsa, tracker-i levist jõudsime välja ja toidu valmistamise gaas sai ka otsa. Lünklikust tracker-i sidest leidsime paari tunni pärast Merion X ja Berta olevat juba Kihnu all ja ka meie ümbruses olid laevad käiku saamas. Jõudsime ka meie tuulde ning edasi hea käiguga juba valjus külgtuules kord spinniga, kord ilma. Finiši leidmine teiste Pärnu tulede seast kell 2:18 öösel oli jälle omaette ülesanne, aga Merion X ja Berta olid aja kinni sõitnud ja meie sinna ei mahtunud. Vähemalt pakuti kai peal sooja seljankat.

Pärnu lühirajal läks esimene sõit paremini, kui teine kus sõitsime veidi aega langevat. Üldarvestuses aga jäime siiski 4. kohale.

Pärnu ringi algus oli jälle tuuleta, pesime laeva ja käisime ujumas. Siis aga tehti värske tuulega lühike 6 NM rada, millel Merion X jälle aja meie jaoks kinni sõitis. Oleksime 97 sekundit varem finišijoone ületanud ja aega jõudnud, oleksime võib-olla LYS I üldarvestuses viie parema sisse jäänud. Nüüd aga 11. koht.

Alo Tamm.