BOW ehk Eesti ja Soome meistrivõistlused 2020

 Baltic Offshore Week on nüüd Eesti meistrivõistlusteks, sest Muhu Väin ei vasta täielikult ORC võistluste nõuetele ning LYS süsteemi Eesti sellest aastast tiitlivõistlustel enam ei kasuta.

Meie olime tollel regatil üldse kõige aeglasem laev, kes võistlema pääses. C ja D grupis registreerus liiga vähe laevu ja need jäeti ära. Seega olid kõik First 34.7 tüüpi laevad võistlusväärtuselt B grupi tagaosas. Kui aga võistlusväärtus on õigesti arvutatud ning meeskond selle normaalselt täis sõidab, jäävad ka regati kohad suuresti ülesandmise võistlusväärtustega samasse järjestusse. Muidu oleks ju mõõdukiri valesti arvutatud. Või peaks mõni meeskond ennast ületama samal ajal kui mõni teine on oluliselt lohakam. Mis aga kahe riigi ühistel meistrivõistlustel on pigem väiksema tõenäosusega.

 

Huvitav oli näha lähedalt BOW-l osalenud TP 52 ja Farr 52 tüüpi laevu, mis olid võistluste kiireima ORC palliga, meist arvestuslikult 1/3 kiiremad. Näiteks Muhu Väina viimasel päeva stardis tuult oodates sõitis AUDI E-TRON seisjatest rahulikult mööda. Need süsinikust võidusõidumasinad pidid rajal ka lähimast konkurendist 10% kiiremad olema, kuid AUDI E-TRON ja ZEROEMISSION avamereraja finišikohad jäid siiski X-41 tüüpi laevadest taha poole.

 Ilmad olid vaiksed. Reedene avamererada jäi vaid 15 NM pikkuseks. Stardis saime JAZZ-iga pardad kokku ja allatuules oleks võib-olla pidanud spinni vahetama.

Laupäevasel lühirajal saime jahiga POSTIMEES stardis pardad kokku, sest stardiliin oli lühike ja pin-end’is luhvas AMSERV meil purjed tuulest tühjaks. Krüssus valisime vale poole, aga üleval oli plekk ja saime seltskonda tagasi. Manöövrid tulid välja ja teine plekk enne finišit viis meid eelviimastena kontrollaega. Põnev sõit, kus kogesime rohkesti purjetamisvõistluste traagikat!

Pühapäeval olid esimesel lühirajal manöövrid veidi rabedad, teine ja kolmas tulid aga päris hästi välja.

Kõigi Eesti A ja B grupi võidusõidulaevade hulgas 22. koht aastal 2020.

 

 

Alo Tamm.