Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba kümme aastat. Laev on meeskonna all küll 2016 aastal vahetunud, aga nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. Meie esimene laev kannab alates 2016 uute tublide seilajate käes nime Elektra . Uus Cassandra on Beneteau First 34.7 Koos uue laevaga kasvas veidi ka meeskond.

6.8.20

Suomenlinna 2020

Merematkamine annab merekultuurist täielikuma arusaama. Meri on asju täis, kuhu oma laevaga on kõige otsem, kiirem ja mugavam matkata.

Piritalt ainult 7 tunni kaugusel Helsingi ees asuvad kaks saart – Mustasaari ja Santahamina, mille vahelt läheb ainuke suurte laevadele laevatatav kanal Katajanokale. Need saared on ajalooliselt olnud raskelt relvastatud ja kindlustused on tänaseni hästi säilinud. Liinilaevalt vaadates aga paistavad hariliku kaljurahuna.

Mustasaaril ja tema sõsarsaartel asuv Suomenlinna merekindlus on üks Soome enim külastatavaid turismiobjekte ligi miljoni külastajaga igal aastal. Kindlus on ka üks seitsmest Soomes asuvast Unesco maailmapärandi objektist. Mõneti sarnaneb kindlus Rootsi läänerannikul Marstrandi saartel asuva Carlsteni merekindlusega.

XVII sajandi merekindluste üks vajalik osa oli kuivdokk. Suomenlinnas on see tänapäevalgi kasutuses ja hästi vaadeldav. Kuivdokk oli oluline osa ka näiteks Venemaa Kroonlinna merekindlusest, kus sai tänu ainulaadsele basseinide süsteemile vee kiiresti välja pumbata lühendamaks laevade remondiaega. Suomenlinnas toimus pumpamine tuule- ja hobuveskitega.

 Reedel võtsime Aegna tagant otsekursi Suomenlinnale ja kuna ilm oli vaikse vastutuulega, saime mootoriga kruiisida ning huvilised roolipraktikat.

Suomenlinna ainuke 40 kohaline külalissadam oli juba nädalavahetuseks laevu täis ning mingit broneerimist ei toimu. Seega taandusime ümber nurga Vallisaari sadamasse. Dušši seal ei ole, aga seegi saar on tihkelt militaarobjekte täis. Tegelikult ongi kogu Helsingi saarestik nagu üks suur park, kus liiguvad ka linnatranspordi laevad. Vallisaarist on pool liikumiseks täielikult suletud ja ülejäänul liikumine keelatud peale 22:00 õhtul, kuna 50-ndatel plahvatas laialivalgunud lõhkeaine ning hävitas 16 maja. Tänaseni pole kindel kuhu ja kui palju lõhkeainet saart valitsenud Rootsi, Venemaa ja Soome sinna kogunud on, aga maju on seal veel järelgi, osa neist suured kaunid punastest tellistest kortermajad, mis seisavad tühjana.

 Laupäev algas juustukoogi ja mullijoogiga, sest Otil oli sünnipäev. Vallisaari sõbralik sadamakohvik kinkis meile õhtul isegi tasuta jääd!


Suomenlinnas on lugematul hulgal eri aegadest säilinud kahureid ja kindlusekäike, kus võib vabalt ringi seigelda. Lisaks 11 söögikohta, milledes meiegi mitmes peatusime. 1748. aasta peasissekäigul, Kuninga väraval, tegime grupifoto. Suomenlinna Kuninga värav oli kujutatud ka Soome 1000 margasel rahatähel.

 Pühapäeval tegime mõõdukas külgtuules purje all 7 sõlme käiku ja tulime ühe halsiga Piritale tagasi.

 

 

Alo Tamm.


No comments: