MUHU VÄIN 2020

 

Laupäeval oli Pärnus selline vint üleval, et ei tahtnud sadamas ollagi. Läänetuul oli ujuvslipi tagurpidi

kaldu tõstnud, jõe ja laevad vastaskalda kaubakailt puiduhaket täis puhunud. Hommikul pidi kojamees kogu kai harjaga üle pühkima.

Ott oli kolmapäeval groodi poomi vedru kinnituse paika pannud ning kontrasoodi ülekandele plokke lisanud. JAZZ-ilt saime osta mõõdukirja sobiva spinnakeri ning Haapsalust jõudis kohale ka uus spinnakeri poom, õnneks juba õiges mõõdus, ainult otsad külge neetida.

Õhtuks ilm leebus ja avamiseks saime ka regati kleepsud pardasse ära kleepida.

 Pühapäevasel esimesel avamere sõidul oli kogu Pärnu laht meetrise läbimõõduga mättaid täis. Esialgu ei osanud neid kartagi, tuult jagus ja panime otse läbi. Hiljem selgus, et oli lausa katkestamisi ning laevade väljatõstmisi, et rooli palleri ümbert rohtu puhastada.

Umbes poolest krüssust märkasime ka oma laeval käigu kadu ja panime selle muidugi endi oskuste arvele. 10 m/s teravas allatuules liikusime jälle enam-vähem-käiguga otse finišile, aga laeval oli selgelt mingi uus vibratsioon sees. Välja tõstetud laevadelt suuri mättaid ei avastatud ning kraanajuhi sõnul pidavatki jõgi selle ise ära uhtuma. Hommikul tegime vaid veidi tagurpidi sõitu ning vibrat rohkem ei märganud.

 Esmaspäevasel lühirajal tulid manöövrid välja, regati parim koht! 

 Teisipäeval oli juba väga vaikne ning stardiks sõideti mootoritega Kihnu alla. Meie algus oli esimese märgini väga hea. Erinevalt enamusest jätkasime sarnaselt MY CAR-ile mere poole, mis aga enam nii suurt õnne ei toonud. Võideti Kihnu alt, meie kaotasime 40 min, MY CAR katkestas. Võib-olla oli süüdi suur kuu hommikutaevas, võib-olla kohtumine hukkunud hülgega, keda hiireviu sõi.

Öösel pööras vaikseks spinnituuleks kuni finišini Kuivastu all. Viirelaiu all nägime ka jaht BORA kinni sõitmist. Kärdlasse jõudsime kolmapäeval kell 15:00 mootoriga.

 Neljapäeval läksime spinniga hästi, 60 miili ühel halsil vaikses pärituules ja enne Kopli lahte olime KATARINA JEE-st 10 min taga. Viisime esmakordselt läbi spinni vahetuse lamedama vastu. Kopli lahes tuul vaikis ning risti ees olid ankrus veel kaks roostes tankerit millest tuli mööda halssida. Seal kaotasime kuskile veel 5 min. Muidu hea sõit ja tulemus meie vääriline.

 

Reedel lubas jälle vaiksemat ilma ja ümber Naissaare rada ei tehtud. Vahemadala juures enne spinnikurssi Piritale saime ühe tuuleaugu. Alla tuli väga terav spinnikurss Viimsi rannikul. Brassi pinge oli nii suur, et surus uue spinnipoomi pikuti vastu masti paindesse. Veidi õudne, aga kannatasime ära ja tulemus õige.

Sadamas kutsus tehniline komisjon kõik First 34.7 tüüpi laevad ning TESSA ja BLUE LARK-i kontrollkaalumisele. Peale kraana troppide-kettide, tühjendamatu veeboileri ning hinnangulise jääkkütuse mahaarvamist selguski, et olime 73 kg mõõdukirjast kergemad! Metoodika erineb ilmselt erinevatel kaalumistel ja mitmed sõitsid oma sõnul kraanani tühja kütuse paagiga. Uudis ise on aga rõõmustav, võistluskaalu vähendamise suunas oleme ju ka tegutsenud.

Laupäeval vahetus meeskonnas Indrek Ingvari vastu. Tallinna ring oli reedesele väga sarnane kuigi spinniots polnud enam nii terav.

Regatt lõppes protestikomitee poolt meie kõigi sõitude tulemuste korrigeerimisega vastavalt kaalumise tulemusele vormistatud uuele mõõdukirjale.

 

 

Alo Tamm.