Mõni päev varem saabus postkasti 1952. a Helsingi
olümpiaks välja töötatud longero reklaamflaier, mille pöördelt oli lugeda, et
sellest ajast alates valivad soomlased igal aastal ka „longero-halli“ päeva,
aasta kõige pimedama, uduse ja vihmasema päeva ja ning sel aastal on see 13.
novembril.
Meie aga panime tol päeval hooaja
lõpupeo järel kohe autoga mandrile, kus Sailinvestis oli valmis saanud
CASSANDRA remont. Vana tahtis, et sel hooajal tuli laeval vastu võtta mõned
kõksud, neid nüüd siis silutigi.
Entusiastlikult oli nõus kaasa
sõitma ka Tiit. Peale Voosi kurgus pimedas navigeerimise on tee ju tuttav.
Viirelaiu juures toimus tol öösel kalurite päästeoperatsioon, meie märkasime
vaid, et praam sõitis tühjalt ja graafiku väliselt, kuid oma raadiojaamast seda
ei kuulnud, peab kevadel ühendused üle kontrollima.
Öö oli pikk, kuid ilm vaikne ja 22
tunni pärast olime kodusadamas. Sama kaua, kui suvel autoga Torbolesse.
Kuressaare Vanalinna kohvikus sõime kosutava hommikuomleti ning isadepäeva
lõunaks olime juba perede juures tagasi.
Alo Tamm.
No comments:
Post a Comment