Purjejaht Cassandra on laev ja meeskond, mis seilanud Läänemerel nüüd juba tubli 15 aastat. Laeva meeskond on natuke läbi aegade vahetunud ja ka alus ise on aastal 2016 ja ka 2022 aastal vahetunud, kuid ajalooline nimi jäi. See logiraamat saab alguse 2007 aasta maist kui tõime Cassandra nime kandva laeva Taanist, Bornholmi saarelt. Nimi meile sobis, sest sellel on ajalooline side Eesti ja Saaremaaga. . Teine Cassandra oli Beneteau First 34.7 . Alates 2022 seilab meredel kolmas laev, seekord X-35 aga nimi ikka sama.

24.8.20

Cassandra peale kaht kuud tagasi Roomassaares

 Tulime eile, 23.08.2020 Ruhnust regatiga Romassaarede. Cassandra on sõidus olnud jaanipäevast saati nüüd pea kaks kuud. Vaata allpool ka ülevaatekaarti meie tänavusuvistest seilamistest.



22.8.20

Dagö regatt ümber Hiiumaa

 Kui Muhu Väina regatt kuu tagasi Hiiumaal peatus, siis panime tähele Dagö regati kuulutust ja see tundus huvitav. Teist aastat toimuv ümber Hiiumaa purjetamine on ka Hiiumaa meistrivõistlused ja regatt kuulub ka jahtklubide liidu karikasarja.

Mõeldud ja tehtud. Kolmapäeval, 12. augustil startisime Tallinnast Kärdla suunas. Esialgne tuulevaikus, mis Pirital ka kolmapäevaku ära jättis, kasvas öö jooksul 10 m/s vastutuuleks, Kostitas ka vihm.

Aga oli ka kosutust. Väga maitsvad oli Juhani kodust kaasa võetud herned. Nii me neid siis kolmekesi, Jaanis, Ott ja Juhan ise, krõbistasime.

Regatil olime esimeses ehk nn suurte grupis. Konkurendid meile selles grupis olid Olympic ja Postimees. Mõlemad Dagö jahtklubi jahid.

Esimese päeva pikal sõidul ümber Hiiumaa (12 h kestnud sõit) edestasime Olympicut u 7minutiga ja Postimehele kaotasime umbes sama palju. Meie olime sellel sõidul kolmekesi.

Väga meeldiva üllatuse tegi Orjaku sadam, mis oli väike, hubane ja armas. Kui finišeerusime päikeseloojangul, siis sadamasse sõitsime sisse kesköö paiku. Birgit ootas meid sadamakail. Peale pikka sõitu pakuti head suppi.

 Teise päeva liitus siis ka  Birgit ja lühirajad (3x 3 ringi) toimusid vastu ootusi tugevamas tuules, nii 9 m/s ja kuna meid oli vähe, siis sõitsime ilma spinnita.

Kolmandal sõidul õnnestus spinnita sõidu kaotus tagasi teha krüssus Olympicu vastu.

Orjakul osales Jaanis kohalikul arvamusfestivalil, kus paljude teemade seas oli üks ka sadamate tulevik. Arutelu juhtis Jaano Martin Ots ja osales SA Hiiumaa Sadamad juht Liina Härm.

 Kolmandal päeval meie rada lühendati ja finiš oil Harilaiu all. Sellel sõidul seilas Postimees ilma spinnita ja edestasime neid 30miili pikkusel rajal füüsiliselt poole tunniga.

Esikohaheitlus läks sedapuhku küll ilma nahka. Umbes pool miili enne lõppu mõnus spinniga võetav küljetuul vaikis ja keeras vastu.

Lisaks jäime starti hiljaks 2 minutit, kuna aitasime Lagle sadamast stardialale pukseerida.

Üle ootuste super regatt, hea ilm, Orjaku sadam äärmiselt meeldiv koht.

 

11.8.20

BOW ehk Eesti ja Soome meistrivõistlused 2020

 Baltic Offshore Week on nüüd Eesti meistrivõistlusteks, sest Muhu Väin ei vasta täielikult ORC võistluste nõuetele ning LYS süsteemi Eesti sellest aastast tiitlivõistlustel enam ei kasuta.

Meie olime tollel regatil üldse kõige aeglasem laev, kes võistlema pääses. C ja D grupis registreerus liiga vähe laevu ja need jäeti ära. Seega olid kõik First 34.7 tüüpi laevad võistlusväärtuselt B grupi tagaosas. Kui aga võistlusväärtus on õigesti arvutatud ning meeskond selle normaalselt täis sõidab, jäävad ka regati kohad suuresti ülesandmise võistlusväärtustega samasse järjestusse. Muidu oleks ju mõõdukiri valesti arvutatud. Või peaks mõni meeskond ennast ületama samal ajal kui mõni teine on oluliselt lohakam. Mis aga kahe riigi ühistel meistrivõistlustel on pigem väiksema tõenäosusega.

 

Huvitav oli näha lähedalt BOW-l osalenud TP 52 ja Farr 52 tüüpi laevu, mis olid võistluste kiireima ORC palliga, meist arvestuslikult 1/3 kiiremad. Näiteks Muhu Väina viimasel päeva stardis tuult oodates sõitis AUDI E-TRON seisjatest rahulikult mööda. Need süsinikust võidusõidumasinad pidid rajal ka lähimast konkurendist 10% kiiremad olema, kuid AUDI E-TRON ja ZEROEMISSION avamereraja finišikohad jäid siiski X-41 tüüpi laevadest taha poole.

 Ilmad olid vaiksed. Reedene avamererada jäi vaid 15 NM pikkuseks. Stardis saime JAZZ-iga pardad kokku ja allatuules oleks võib-olla pidanud spinni vahetama.


Laupäevasel lühirajal saime jahiga POSTIMEES stardis pardad kokku, sest stardiliin oli lühike ja pin-end’is luhvas AMSERV meil purjed tuulest tühjaks. Krüssus valisime vale poole, aga üleval oli plekk ja saime seltskonda tagasi. Manöövrid tulid välja ja teine plekk enne finišit viis meid eelviimastena kontrollaega. Põnev sõit, kus kogesime rohkesti purjetamisvõistluste traagikat!

Pühapäeval olid esimesel lühirajal manöövrid veidi rabedad, teine ja kolmas tulid aga päris hästi välja.

Kõigi Eesti A ja B grupi võidusõidulaevade hulgas 22. koht aastal 2020.

 

 

Alo Tamm.


6.8.20

Suomenlinna 2020

Merematkamine annab merekultuurist täielikuma arusaama. Meri on asju täis, kuhu oma laevaga on kõige otsem, kiirem ja mugavam matkata.

Piritalt ainult 7 tunni kaugusel Helsingi ees asuvad kaks saart – Mustasaari ja Santahamina, mille vahelt läheb ainuke suurte laevadele laevatatav kanal Katajanokale. Need saared on ajalooliselt olnud raskelt relvastatud ja kindlustused on tänaseni hästi säilinud. Liinilaevalt vaadates aga paistavad hariliku kaljurahuna.

Mustasaaril ja tema sõsarsaartel asuv Suomenlinna merekindlus on üks Soome enim külastatavaid turismiobjekte ligi miljoni külastajaga igal aastal. Kindlus on ka üks seitsmest Soomes asuvast Unesco maailmapärandi objektist. Mõneti sarnaneb kindlus Rootsi läänerannikul Marstrandi saartel asuva Carlsteni merekindlusega.

XVII sajandi merekindluste üks vajalik osa oli kuivdokk. Suomenlinnas on see tänapäevalgi kasutuses ja hästi vaadeldav. Kuivdokk oli oluline osa ka näiteks Venemaa Kroonlinna merekindlusest, kus sai tänu ainulaadsele basseinide süsteemile vee kiiresti välja pumbata lühendamaks laevade remondiaega. Suomenlinnas toimus pumpamine tuule- ja hobuveskitega.

 Reedel võtsime Aegna tagant otsekursi Suomenlinnale ja kuna ilm oli vaikse vastutuulega, saime mootoriga kruiisida ning huvilised roolipraktikat.

Suomenlinna ainuke 40 kohaline külalissadam oli juba nädalavahetuseks laevu täis ning mingit broneerimist ei toimu. Seega taandusime ümber nurga Vallisaari sadamasse. Dušši seal ei ole, aga seegi saar on tihkelt militaarobjekte täis. Tegelikult ongi kogu Helsingi saarestik nagu üks suur park, kus liiguvad ka linnatranspordi laevad. Vallisaarist on pool liikumiseks täielikult suletud ja ülejäänul liikumine keelatud peale 22:00 õhtul, kuna 50-ndatel plahvatas laialivalgunud lõhkeaine ning hävitas 16 maja. Tänaseni pole kindel kuhu ja kui palju lõhkeainet saart valitsenud Rootsi, Venemaa ja Soome sinna kogunud on, aga maju on seal veel järelgi, osa neist suured kaunid punastest tellistest kortermajad, mis seisavad tühjana.

 Laupäev algas juustukoogi ja mullijoogiga, sest Otil oli sünnipäev. Vallisaari sõbralik sadamakohvik kinkis meile õhtul isegi tasuta jääd!


Suomenlinnas on lugematul hulgal eri aegadest säilinud kahureid ja kindlusekäike, kus võib vabalt ringi seigelda. Lisaks 11 söögikohta, milledes meiegi mitmes peatusime. 1748. aasta peasissekäigul, Kuninga väraval, tegime grupifoto. Suomenlinna Kuninga värav oli kujutatud ka Soome 1000 margasel rahatähel.

 Pühapäeval tegime mõõdukas külgtuules purje all 7 sõlme käiku ja tulime ühe halsiga Piritale tagasi.

 

 

Alo Tamm.