Tulime eile, 23.08.2020 Ruhnust regatiga Romassaarede. Cassandra on sõidus olnud jaanipäevast saati nüüd pea kaks kuud. Vaata allpool ka ülevaatekaarti meie tänavusuvistest seilamistest.
24.8.20
22.8.20
Dagö regatt ümber Hiiumaa
Kui Muhu Väina regatt kuu tagasi Hiiumaal peatus, siis panime tähele Dagö regati kuulutust ja see tundus huvitav. Teist aastat toimuv ümber Hiiumaa purjetamine on ka Hiiumaa meistrivõistlused ja regatt kuulub ka jahtklubide liidu karikasarja.
Mõeldud ja tehtud. Kolmapäeval, 12. augustil startisime
Tallinnast Kärdla suunas. Esialgne tuulevaikus, mis Pirital ka kolmapäevaku ära
jättis, kasvas öö jooksul 10 m/s vastutuuleks, Kostitas ka vihm.
Aga oli ka kosutust. Väga maitsvad oli Juhani kodust kaasa
võetud herned. Nii me neid siis kolmekesi, Jaanis, Ott ja Juhan ise, krõbistasime.
Regatil olime esimeses ehk nn suurte grupis. Konkurendid
meile selles grupis olid Olympic ja Postimees. Mõlemad Dagö jahtklubi jahid.
Esimese päeva pikal sõidul ümber Hiiumaa (12 h kestnud sõit) edestasime Olympicut u 7minutiga ja Postimehele kaotasime umbes sama palju. Meie olime sellel sõidul kolmekesi.
Väga meeldiva üllatuse tegi Orjaku sadam, mis oli väike,
hubane ja armas. Kui finišeerusime päikeseloojangul, siis sadamasse sõitsime
sisse kesköö paiku. Birgit ootas meid sadamakail. Peale pikka sõitu pakuti head
suppi.
Kolmandal sõidul õnnestus spinnita sõidu kaotus tagasi teha
krüssus Olympicu vastu.
Orjakul osales Jaanis kohalikul arvamusfestivalil, kus
paljude teemade seas oli üks ka sadamate tulevik. Arutelu juhtis Jaano Martin
Ots ja osales SA Hiiumaa Sadamad juht Liina Härm.
Esikohaheitlus läks sedapuhku küll ilma nahka. Umbes pool
miili enne lõppu mõnus spinniga võetav küljetuul vaikis ja keeras vastu.
Lisaks jäime starti hiljaks 2 minutit, kuna aitasime Lagle sadamast stardialale pukseerida.
Üle ootuste super regatt, hea ilm, Orjaku sadam äärmiselt
meeldiv koht.
11.8.20
BOW ehk Eesti ja Soome meistrivõistlused 2020
Baltic Offshore Week on nüüd Eesti meistrivõistlusteks, sest Muhu Väin ei vasta täielikult ORC võistluste nõuetele ning LYS süsteemi Eesti sellest aastast tiitlivõistlustel enam ei kasuta.
Meie olime tollel regatil üldse kõige aeglasem laev, kes võistlema pääses. C ja D grupis registreerus liiga vähe laevu ja need jäeti ära. Seega olid kõik First 34.7 tüüpi laevad võistlusväärtuselt B grupi tagaosas. Kui aga võistlusväärtus on õigesti arvutatud ning meeskond selle normaalselt täis sõidab, jäävad ka regati kohad suuresti ülesandmise võistlusväärtustega samasse järjestusse. Muidu oleks ju mõõdukiri valesti arvutatud. Või peaks mõni meeskond ennast ületama samal ajal kui mõni teine on oluliselt lohakam. Mis aga kahe riigi ühistel meistrivõistlustel on pigem väiksema tõenäosusega.
Laupäevasel lühirajal saime jahiga
POSTIMEES stardis pardad kokku, sest stardiliin oli lühike ja pin-end’is
luhvas AMSERV meil purjed tuulest tühjaks. Krüssus valisime vale poole, aga
üleval oli plekk ja saime seltskonda tagasi. Manöövrid tulid välja ja teine
plekk enne finišit viis meid eelviimastena kontrollaega. Põnev sõit, kus
kogesime rohkesti purjetamisvõistluste traagikat!
Pühapäeval olid esimesel lühirajal
manöövrid veidi rabedad, teine ja kolmas tulid aga päris hästi välja.
Kõigi
Eesti A ja B grupi võidusõidulaevade hulgas 22. koht aastal 2020.
Alo Tamm.
6.8.20
Suomenlinna 2020
Merematkamine annab merekultuurist täielikuma arusaama. Meri on asju täis, kuhu oma laevaga on kõige otsem, kiirem ja mugavam matkata.
Piritalt
ainult 7 tunni kaugusel Helsingi ees asuvad kaks saart – Mustasaari ja
Santahamina, mille vahelt läheb ainuke suurte laevadele laevatatav kanal
Katajanokale. Need saared on ajalooliselt olnud raskelt relvastatud ja
kindlustused on tänaseni hästi säilinud. Liinilaevalt vaadates aga paistavad
hariliku kaljurahuna.
Mustasaaril
ja tema sõsarsaartel asuv Suomenlinna merekindlus on üks Soome enim
külastatavaid turismiobjekte ligi miljoni külastajaga igal aastal. Kindlus on
ka üks seitsmest Soomes asuvast Unesco maailmapärandi objektist. Mõneti sarnaneb
kindlus Rootsi läänerannikul Marstrandi saartel asuva Carlsteni merekindlusega.
XVII sajandi merekindluste üks vajalik osa oli kuivdokk. Suomenlinnas on see tänapäevalgi kasutuses ja hästi vaadeldav. Kuivdokk oli oluline osa ka näiteks Venemaa Kroonlinna merekindlusest, kus sai tänu ainulaadsele basseinide süsteemile vee kiiresti välja pumbata lühendamaks laevade remondiaega. Suomenlinnas toimus pumpamine tuule- ja hobuveskitega.
Suomenlinna
ainuke 40 kohaline külalissadam oli juba nädalavahetuseks laevu täis ning
mingit broneerimist ei toimu. Seega taandusime ümber nurga Vallisaari
sadamasse. Dušši seal ei ole, aga seegi saar on tihkelt militaarobjekte täis.
Tegelikult ongi kogu Helsingi saarestik nagu üks suur park, kus liiguvad ka
linnatranspordi laevad. Vallisaarist on pool liikumiseks täielikult suletud ja
ülejäänul liikumine keelatud peale 22:00 õhtul, kuna 50-ndatel plahvatas
laialivalgunud lõhkeaine ning hävitas 16 maja. Tänaseni pole kindel kuhu ja kui
palju lõhkeainet saart valitsenud Rootsi, Venemaa ja Soome sinna kogunud on,
aga maju on seal veel järelgi, osa neist suured kaunid punastest tellistest
kortermajad, mis seisavad tühjana.
Suomenlinnas on lugematul hulgal eri aegadest säilinud kahureid ja kindlusekäike, kus võib vabalt ringi seigelda. Lisaks 11 söögikohta, milledes meiegi mitmes peatusime. 1748. aasta peasissekäigul, Kuninga väraval, tegime grupifoto. Suomenlinna Kuninga värav oli kujutatud ka Soome 1000 margasel rahatähel.
Alo Tamm.






