Tule meiega Gotlandile

SY Cassandra seilab 24. juunil Gotlandi saarele. Reisi alustame Roomasaare sadamast.

Hetkel on vähemalt kahel huvilisel võimalik meiega Gotlandile tulla. Plaan on selline et peale umbes 24 tunnist seilamist sildume Gotlandil. Jaht veedab seal ühe või kaks päeva ja sõidab edasi Karlskronasse.

Majutus ja Gotlandi programm tuleb huvilistel ise organiseerida. Saame selles osas nõua anda ( majutus, ilusa ilmaga ka telkimine võimalik, auto- või jalgratta rent jne). Kaasreisijatel on võimalik Gotlandil veeta terve nädal. Seejärel saab jahiga Saaremaale tagasi. Tagasi olema hiljemalt 6. juuli lõunaks.

Reisi kogukulu  inimese kohta on 195 eur. Sisaldab kõik laevaga seotud kulud ( sadamast sadamasse).

Just see võib olla sinu selle suve suurim seiklus.

Vaata  ka Cassandra varasemate Gotlandi reiside postitusi : 

http://cassandralogi.blogspot.com.ee/2013/07/gotlandi-reis.html
http://cassandralogi.blogspot.com.ee/2008/06/landi-ja-gotlandi-merematk.html
http://cassandralogi.blogspot.com.ee/2015/08/gotland-2015.html

Uudiseid Elekrta pardalt

Aastal 2016 juhtus selline pööre asjade käigus, et legendaarne purjenimi Cassandra sai endale uue aluse, ning väikelaev mudeliga Möre 30 seilab edasi nime all Elektra.

S/Y Elektra koolitas esimesel hooajal kaks väikelaevakaptenit ning andis lisapraktikat veel neljale; ja läbis uue meeskonnaga 390 NM mitmekümnel reisil põhjarannikul. Läbi uuriti kohalikud arvukad väikesaared -  Rohusi, Pedassaar, Koipsi, Rammu, Aksi, Prangli, Lõuna-Malusi; teatriretkel Viinistusse sai külastatud Mohni saar ning ristitud vahel kaasa reisiv kummipaat truu Mohni roheline. Selgus, et ka kohalik kahesajapealine hülgekoloonia on Kaberneeme sadamast paari sõidutunni kaugusel valmis uudishimulikult inimesi tervitama, suviti alates 16. juulist kui lõpeb looduskaitse keeluperiood. Laevaga sai suve jooksul tiiru teha pea 40 sõpra-tuttavat, kelledest paljudele oli see purjetamisega esimene kokkupuude.

Metsa ja mere piirimaa pärandelupaigaks saanuna võiksime olla kokku puutunud sellega, kuidas valida, hooldada ja kasutada tuule jõul liikuvat purjepaati, hobuse abiga palki metsast välja saada ja kuidas neid teadmisi tänases kontekstis kasutada rekreatsiooniks, jätkusuutlikuks transpordiks ja majandamiseks. Ka meie teised hobid on loodushoidlikud ja perekesksed - kuidas seigelda looduskauneid kohti mööda näiteks geopeituse radadel ning pimedatel õhtutel olla hea lauamängujuht perele ja sõpradele. Nendel aladel omandame ja kohe ka heameelega jagame teadmiseid ja kogemusi. 2017 purjekalendris on paigas väikesed tiirud ja pikemad seiklused. Tulge meiega põhjarannikule purjetama! Fb.me/syelektra

S/Y Elektra ei ole ainuke paatkond, kelle on koolitanud ja järje peale aidanud Cassandra meeskond Jaanis, Alo, Kristjan, Ülari ja teised. Hindame kõrgelt saarelt saadud tuge ja nõu, aga eelkõige eeskuju suhtumises Laeva suure tähega ning meeskonna hoidmisse.Eesti võiks olla ja ongi mereriik, võiks olla saarte ja mandri rannikul veelgi tihedamalt väikesadamaid ja säästlikku seltskondlikku kaunis keskkonnas liiklemist ja puhkust. Ootame arutlema ja ise järgi proovima Fb.me/syelektra.
Elekrta reeder Linna

TIIMIJOPE

Jahi meeskonnal võiks olla ühtne riietus, mille järgi sadamas omasid ära tunda ning mis samal ajal tooks tuntust ka laevale. T-särki saab kasutada ainult väga soojas keskkonnas ja neid on enamasti niigi rohkem, kui läbi kanda jõuab. Võiks olla midagi teistsugust, eristavat. Jope saab panna teiste riiete peale. Õhukese blusooniga saab ka siseruumides olla, külmal ajal aga fliisi või kampsuni alla panna.

Traditsioonilised purjetamisele viitavad disainielemendid on sik-sak õmblused, värvilised otsad ning klassikalised sinine, punane ja valge värv. Särkidel sinine ja valge triip ning villastel „peacoat“ stiilis mantlitel kaherealine nööbiliist ja kõrge krae. Sõidujopede ehk tormikate juures ka neoonkapuutsid.

Kujundus võiks jälgida, et jope valmistaja logo ei jääks suuremalt silma, kui jahi logo. Muidu on segane, kes kellele reklaami teeb.

Edasi võib kaaluda, millist sõnumit tahetakse edastada. Kas lihtsalt purjetamisele viidata, oma riiki või jahtklubi tutvustada, kuulutada jahi nime, vms. Lisaks võiks kujundus olla ka meeldejääv.

Tegelikult oleks kõige õigem tellida taaskasutatud purjekangast jope nagu neid valmistab Ameerikas www.resails.com. Siis on kohe kaugelt näha, et purjetaja tuleb. Samas pole Eestis sellist ümbertöötlejat ning ookeanitagune asjaajamine võib keerukaks kujuneda.

Meie esimene tiimijope oli inspireeritud Itaalia kõrgmoe firma www.paulshark.it Kipawa kollektsioonist. SY KIPAWA on 1938.a. Norras AS Soon Slip in Son poolt ehitatud jahtlaev. Elegantse jahi projekteeris Christian Jensen, tellijaks oli Oslo Royal Yacht Club kommodoor Halfdan Hansen.

Olümpiavõitja Hansen soovis oma 1934.a. ehitatud 9m jahi asemele elamisväärsemat ja mugavamat kruiisijahti mis oleks kiire ka regattidel. Seega lisati laevale mootor ning lihtsale kuid elegantsele sisustusele veel muid mugavusi.

Hanseni karisma ja autoriteet purjetamismaailmas inspireeris tol ajal ka teisi sama projekti järgi jahte ehitama ning isegi Norra kuningat tema laeva kasutama. Neid kuute sama projekti järgi ehitatud jahtlaeva TAMARA X, GANNET II, IF III, GRATIA, KIPAWA ja GANNET 3 tuntakse Norras „Son-i 10-meetriste härrasmees-raceritena“.

Peale 1995.a. Sitsiilias karile jooksmist renoveeriti 10m veeliini ja 16,4m kogupikkusega SY KIPAWA täielikult ning veesati 2006.a. uuesti. Juba järgmisel aastal tuli SY KIPAWA Cannes Yacht Club poolt korraldatud Regates Royales võidusõidul 150 ajaloolise jahi hulgas 3-ndale kohale.

Meie Möre 30 oli samuti „vanake“ ning seega sobis see stiil hästi. Oma jope embleemidena kasutasime jahi purjenumbrit, nime ja kodusadamat, Eesti riigi värve, jahtklubi Saaremaa Merispordi Selts logo, meie oma reederfirma Barco Blanco logo, jahi kontuuri ning jope valmistamist toetanud Eesti Energia Rohelise Energia logo. Kõik tikandid tegi Muhumaa firma Nett Tikand.

Oma range stiili tõttu kutsuti neid jopesid ka „piirivalvurite jopedeks“, mis polegi halb, sest merendus ongi range ja poolsõjaväestatud ala. Tikandid on ilusad ja kestvad, seega saab neid jopesid meie „vintage“ kollektsioonis edasi kanda.

Meie uus Beneteau 34.7 on lihtsamate ja sirgemate joontega. Ka sisustus on lihtne. Seetõttu kasutasime põhjamaist selget stiili ka jahi pardakirjades. Jope kujunduses võtsime eeskujuks www.gillmarine.com briti purjetamismeeskonna jope, millel on rinnal üksteise all riigi tähis ja purjenumber, nagu see on jahtide purjedel. Sarnase kujundusega on ka www.holebrook.se kampsun.

Purjenumbri kuulutamine on oluline, sest merel ei erista vaatleja pardakirju, küll aga paistab kaugele purjenumber. Siis on sadamas lihtne tolle laeva meeskonda ära tunda ja manöövrite üle arutleda.

-          võrkvoodriga koorikjopele saab kampsuni alla panna või suvel niisama kanda.

-          hingav kangas, teibitud veekindlad õmblused.

-          pealismaterjal on kangalaadne, mitte kummi

-          klassikalise lõikega ühevärvilist tumesinist jopet saab kanda ka viigipükste ja jahtklubi mütsiga.

-          briti mereriiete firma Gill nimetus tähendab inglise keeles kala „lõpust“.

-          tuntud firma, aga Eestis vähem levinud.

-          lihtsad jooned nagu laeva disainis, kirjakuju sama nagu laeva pardakirjadel.

-          rinnal purjenumber üksteise all nagu purjel või briti purjetamismeeskonna jopedel.

-          logod on peale värvitud.

-          meeste ja naiste mudelid, kõik suurused.

-          lõpphind 125 EUR/tk.

SY CASSANDRA tiimijopest huvitatutel palun võtta ühendust alo@cassandra.ee .

Alo Tamm

Cassandra nimepäev 2016

Tormisel 5. detsembri ööl 1918.a. hukkus Vilsandi tuletornist läänes Saksa miini otsa HMS CASSANDRA. Laev oli üks 13 Briti mereväe laevast teel Tallinna ülesandega toetada sama aasta veebruaris sündinud Eesti Vabariiki Vabadussõjas. Briti eskaadrit juhtisid admiral Sinclair ning hiljem admiral Cowan. ENS COWAN on Eesti Mereväe lipulaev, mille sõpruslinnaks on Kuressaare.

 

2016.a. saime jaht CASSANDRA nimepäeval kokku Lennusadamas, et külastada Rootsi Rahvusliku Ajaloomuuseumi näitust Viikingid, Elu Legendide Taga. Saime teada, et viikingid tõid kaugetelt maadelt omale varandusele lisaks ka naisi, keda kippus Rootsis ülikute mitmenaisepidamise tõttu nappima. Viikingiaegset kaubakohta Birkat ja Rootsi esimest linna Sigtunat oleme ka purjede all külastanud.

Vesilennukite angaaride ehitus algas 100 aastat tagasi 1916. aastal.

Meeskond sõi Merekultuuri aasta lõpulõuna vanalinna müüri äärses Šoti klubis Leib ja Resto. 2015. aasta detsembris toetasime admiral Sinclair-i büsti rajamist siia aeda. Büsti avas Kaitseväe juhataja kõrgete kaitseväelaste ja kaitseatašeede juuresolekul ning aupaukude saatel. Enne oli käidud veel Kaitseväe kalmistul hukkunud briti mereväelaste haual igaaastasel mälestusteenistusel.

Edasi külastas jaht CASSANDRA meeskond koos pereliikmetega Meremuuseumi näitust Viikingiaja Aarded Eestist suurtükitornis Paks Margareeta. Siin saime teada, et Eesti põhjarannik oli juba tuhat aastat tagasi tähtis kaubatee ning Eesti eksportis tol ajal soomaaki. Salme laevmatus Sõrve poolsaarel on aga vanim tõestus purjelaevadest Läänemerel ning 10 kg Saue hõbedaaare on seni Läänemere idakalda suurim.

Paksu Margareeta ukse kõrval mälestustahvlil on hukkunud HMS CASSANDRA bareljeef.

Alo Tamm.

Uue laeva esimene hooaeg

Esimene hooaeg uue laevaga on nüüd seljataga. Kokkuvõttes oleme ostuga päris rahul. Kõik on teistmoodi, kui eelmisel laeval. Esialgu oli väljanägemine nagu tehasest tulnud laeval. Oleme nüüd laeva ikka kasutanud ja tear-and-wear hakkab vaikselt tulema.

Kiirus on muidugi eelmisest laevast 1,5x suurem nii mootori, kui ka purjede all.

Proovisime ka kasutatud purjeid osta, kes see keset hooaega ikka tellida jõuab. KATARINA JEE kilepurjed näitasid kohe teist minekut. JAZZ maailmatasemel groodi osas peame aga veel hinnaläbirääkimisi pidama.

Genoa rull on piisavalt madalal ja õhuke, loobusime selle maha võtmisest ja heiskasime võistluspurjed üle selle.

Tundlikkus on palju suurem, kuna purjestus on suurem. On oluline, kes kus istub ning näiteks rool mõjub väga kiiresti. Roolirattaga harjumine võttis veidi aega, üllatuslikult üritasime kõik seda vales suunas keerata, nagu pinni puhul. Huvitav, et autoga sellist efekti ei teki.

Rooliratast rooli lehega ühendavad trossid käivad üle poolkaarte/sektorite ning ühel hetkel avastasime, et tross libiseb nende peal. See selgus muidugi veidi valjema ilmaga ja sõidu ajal oli see kogemus veidi kohutav, kuid peale pingutamist kõik töötab.

Tehnika poolest oli kõik peaaegu puutumata. Proovisime siis ise kõike kasutada. Suurim üllatus oli võib-olla käigukasti rike. Mingist hetkest ei läinud enam käigud sisse. Tõstsime laeva välja, mootori eest ning defekteerisime käigukasti. Selgus, et üks juhtvõll ja selle nõellaagrid oli veidi roostes(!). Ilmselt oli tihendite vahelt kondentsi sisse immitsenud ning kuna laev oli käigust väljas olnud, tekitas roostet. Seega polnud viga kallis ega eluohtlik, kuid kahjuks juhtus see kõik Ruhnu regati eel ning esimest korda 10 hooaja jooksul jäi meil sellel saarel käimata.

Mugavusvarustusest vahetasime veepumba membraani ja akud ning raadiosaatja kokpitikõlari. GPS signaal kippus ära kaduma, aga peale pistiku hooldust pole enam muresid olnud.

Tellisime ka kokpiti raamtoru/kompassi aluse, millest sõidu ajal hea kinni võtta.

Talvisteks aruteludeks jäävad eespurje kelgu pikenduse lisamine kokpiti laele ning spinni poomi kelk mastile.

Alo.

Maailmameistrivõistlustel stardilaevaks

S/Y Cassandra logiraamatu üks uus lehekülg täitus 2.-6. augustil kui olime Roomassaares SRC Zoom8 maailmameistrivõistlustel stardilaevaks.
Võistluste kohta vaata www.zoom8.ee

Muhu väina regatt 2016

Selle aasta uue Cassandra jaoks esimesel Muhu väina regatil sõitsime LYS I grupis.
Regatt algas meie jaoks reede õhtul, kui Ott, Jaanis, Ülar, Urve ja Ene tegid öösõidu Roomassaare-Pärnu. See oli selles mõttes huvitav ülesõit, et peale Tulpe madala S poid tõmbasime ülesse spinnakeri ja sõitsime sellega Pärnuni välja. Ja sead läbi Kihnu väina.

Kohale jõudsime Laupäeva hommikul. Samal päeval oli kell 19.00 ja regati avamine.


Pühapäeval kell 13.00 anti start Pärnu - Kihnu etapile. See etapp oli puhas krüss ja tuult kuni 14 m/s.

Olime pannud ülesse kevlarpurjed, mis selles tuules sain vatti. Suurem probleem tekkis eespurjega, mis pidas üll vastu aga ühe varasema kevlapiaga kohast tekkis rebend.
selle etapil oli palju katkestajaid.Jahtidel Fiia ja Project 1 murdusid mastid, Merionil poom, Kaijal rool, Vesileenul on kere kannatanud ja Venusel groot.
Kihnu jõudsime ühtul. Ott ja Juhan käisid elekrijalgrattaga poes.

Esmaspäeva 11. juuli Kihnu - Haapsalu etapil oli tuult vedi vähem ja see puhus lõunakaares. Peale Kihnut läks spinn ülesse ja tuli alla paar miili enne finišit, kui purunes allatõmbe ots.
Oli päikeseline aga väsitav etapp just roolimehe vahetuses.
Tesipäeval 2. juulil Haapsalu - Kärdla etapil puhus taas mehesti. Targu jätsime ülesse vanad dakron matkapurjed ja groodi rehvituna. Rohuküla-Heltermaa laevateel Rukkirahu kanalis said Hiiumaalne suunduva parvlaev reisijad unustamatu vaatepildid kõigist väina jahtidest.
Enne starti rullgenu lahti rullides tekkis meil äpardus. Rullil jäi üks purjeliist tagaliigi taha kinni ja tõmbas liigi õmbluse pikalt lahti. Liist ise kukkus taskus välja ja kadus.
Kärdlas otsisime purjeõmblejat. Üks masin oli Raju meeskonnal aga sellega meie purje ei saanud õmmelda.  Juhan leidis kohaliku päästevestide õmbleja ja veenis näitsiku öösel meie purje korrastama. See tehti kenasti ära.
Kärdlas käisime kahel korral itaallase pitsarestoranis söömas. Esimene kord sai tellitud viie pitsa asemel vaid kaas, sest tainas sai otsa.
Kolmapäevane 13. juuli Kärdla Näkimadala regatt oli normaalse tuulega. Õhtune vastuvõtt purjetajatele oli aga nadi. Pakuti põhjakõrbenud makaroni ja peotäis riisi. Kõik ei saanud sedagi.
Juba kolmapäeval väljendasid jahtkaptenid omavahelistes vestlustes muret et neljapäevaks 14. juuli
stardiajaga 16.00 plaanitud Kärdla - Tallinn etapil prognoosivad osa ilmaportaale kuni 20 m/s vastutuult. Tagasihoidlikumad prognoosid jäävad 16 m/s juurde.
Siiski otsustasid korraldajad jääda varasema plaani juurde ja risk läks õnneks. Vastasel korral oleks olnud väga karm etapp.
Üldjoontes aga pidas prognoos paika. Esialgu puhus tagantuul ja kuni Osmussaareni sai sõita spinnakeriga. Siis oli paar tundi tuulevaikus ja kasvav vastutuul tõusis öösel kuni 9 m/s.
Meie rada oli ümber Osmussaare. Osmusseaare N tipu kuures hakkas sadama ja saime vahepeal korralikku vihma.
Reedel 15. juuli jõudsime Piritale kell 11.00 paiku.  Puhkasime ja korrastasimelaeva.
Kõik kasutasid võimalust üks öö kodus magada. laeva jäi vaid Jaanis kes kuulas tahtmatult ka
ansambel Singer Vinger kontsert.
Laupäeval, 16. juuli toimunud Tallinna lühirada, mis LYS grupile siiski osutus ringiks oli taas väga tuuline. Õhtul oli meil regati lõpetamine Alo juures kodus. Ilus piknik oli, kus sai teha kokkuvõtteid ja arutada tulevikuplaane.
Laev jäi nädalaks Tallinna, kus pikim reis oli Oti Prangli külastus.

FOTOGALERII