Kuressaare Merepävi meenutades

 Kuressaare Merepäevade raames toimus 8. augustil Saaremaa Merispordi Seltsi regatt, mis oli lühiraja sõit. See tähendab, et merre pannakse märgid ja võistlus toimub nende vahel, õigemini nende vajel ja ümber. Kuhugi kaugemale liuraja võistlus ei vii.

Selline võistlus toimub, nagu teisedki meie regatid ORC mõõdukirja alusel. Võistlusrajaks on tuulepealse–allatuule rada pikkusega mõni meremiil. Võistlus koosneb ühest või mitmest sõidust.  Seekord siis kolm sõitu. Tulemused arvestatakse ORC korrigeeritud aja alusel.

Ilm oli ilus ja soe. Kuna nädalavahetus oli kõigil tihe, siis Andres, Herman, Indrek ja Juhan autasustamist ära ei oodanud ja pildile jäid vaid Alo ja Jaak. Saime teise koha ja selle kohased auhinnad.

Samas ajal, kui teised merel võistlesid, rääkis Jaanis Asa Spa hotelli konverentsisaalis Kuressaare Merepäevade ajalookonverentsil "30 aastat Kuressaare Merepäevi" sellest, kuidas merepäevad alguse said.

MUHU VÄIN 2026

CASSANDRA nimelisel alusel oli see 19. kord osaleda. Laev on selle aja jooksul kolmas, ORC III võistlusgrupist oleme jõudnud peaaegu ORC I gruppi. Nimelt sel aastal osales oluliselt vähem suuri võidusõidujahte ning meie X-35 võistlusväärtus oli kogu regati viies! Muidugi me oma amatöörmeeskonnaga seda sageli täis ei sõitnud, aga kena on ikka kogu laevastikust nt neljandana finišijoont ületada.

 Varasemast populaarsem oli sel korral mitte-võistlev matkagrupp, kus võistlusvõimelised meeskonnad käisid pruulikodades ja vinoteekides ekskursioonidel. Võta siis kinni, kas motivatsiooni juhtis eelmisel aasta korraldus, kus Muhu Väina regatt toimus hoopis Soome lahel; Eestis eksklusiivselt kasutatava ORC võistlusväärtuse iseärasused; või majandusseis ja järgmise põlvkonna väljakutsete paljusus. Samas osales meie esimesel Muhu Väinal 86 jahti, seega tänavune 97 näitab, et traditsioon kestab!

 Alustasime reedel ülesõiduga Haapsalust Kärdlasse. Nädal aega oli olnud mitte-laevatatavat ilma, seepärast oli meist ettenägelik tulla juba varem stardisadama lähedusse ootele. Kärdlas oli suur mereline melu, tähistati Väliharfi (Tšortiga tutvusime eelmisel aastal Haapsalu öös), Regati ja Nublu saatel Kalurite päeva ning JK Dago aastapäeva.

Pikki dramaatilisi võistlussõite sel aastal polnud. Pigem lühikesed, erinevaid ORC arvestusmetoodikaid rakendavad tehnilised tiirud, kus nt spinni sõlme minemist enam rajal tagasi ei tee.

Korraldajatest oli kena panna ORC I grupi piir nelja suure laeva järele, muidu oleks CLEAN ENERGY iga päev kõigil aja kinni sõitnud. Samas oli ka neil selles väikses grupis keeruline oma tohutut palli täis sõita.

 Kuivastu-Kõiguste vaikse tuule läbisime täiskasvanulikumalt, kui kunagi varem. Pardal säilis distsipliin ja hoiti fookust, kindlasti aitasid kaasa ka meie laeva käiguomadused, säilitasime kogu aeg käigu, neljandana finišis, korrigeeritud tulemustes seitsmes.

 Nagu ennegi kingib Muhu Väin igale osalejale rõõmu värskes õhus veedetud ajast ja tuletab nädala lõpuks purjetamise nüansid jälle meelde.

 

Alo.

Kessu regatt, järjekorras 45.

 

45. Kessu regatt oli päev täis väljakutseid ja emotsioone!

Haapsalu Jahtklubi Kessu regatt pani proovile nii kannatuse kui ka otsustusvõime. 

Stardis olime veidi liiga innukad ning tegime valestardi. Keerasime otsa ringi, startisime uuesti ja saime rajale. 

 Juba algusest oli selge, et tuul tuleb nõrk, kuid tegelikkuses osutus see veelgi keerulisemaks – väga muutlik, keerutav ja ettearvamatu. Kõige raskem oligi aru saada, kus tuul päriselt puhub.

Rada oli ka paras rallrada, kokku oli 12 märki vaja võtta.

Kellele huvi pakub, siis rada oli selline:

Start Kajakarahu vasaku külje toodri (58°57.339’N; 23°27.772’E) juures, kohtunike laeva ja oranži lipuga poi vahelt.

Pinukse läänepoi (58°56.672’N; 23°24.344’E) jätta vasakule.

Odrarahu lõunapoi (58°55.029’N; 23°23.810’E) jätta paremale.

Leetselja rahu lõunatooder (58°54.527’N; 23°21.53’E) jätta paremale.

Rukkirahu läänetooder (58°54.274’N; 23°20.131’E) jätta vasakule.

Kumari vasaku külje poi (58°45.995’´N; 23°14.921’E) jätta vasakule.

Unterneemani madala parema külje poi (58°44.650’´N; 23°14.897’E) jätta paremale.

Langekare idatooder (58°48.7’N; 23°11.15’E) jätta paremale.

Kuivarahu parema külje tooder (58°52.868’N; 23°22.486’E) jätta paremale.

Kuivarahu vasaku külje tooder (58°53.073’N; 23°22.966’E) jätta vasakule.

Pinukse läänepoi (58°56.672’N; 23°24.34’E) jätta paremale.

Haapsalu Eeslahe põhjatooder (58°57.2642’N; 23°26.8413’E) jätta paremale.

Finiš Kajakarahu vasaku külje toodri (58°57.339’N; 23°27.772’E) ja kohtunike laeva vahelt

 Haapsalu lahel tundus parem tuul olevat Rohuküla pool maa all, meie olime aga keset lahte. Sealpool sõitnud Edasi sai vahepeal suurepärase hoo sisse ja libises eest ära. Mõne aja pärast kadus ka neil tuul ning olime taas koos. Tagant tulijad jõudsid samuti järele. See juhtus, kui olile Rukkriahu kanalist läbi saanud. Enne Kumarit oli peeaegu nagu uus start, sest tagant tulijad olid järele ujunud, samas kui meie plekis istusime.

 Lisapõnevust pakkusid neli vesipüksi, millest üks

möödus üsna lähedalt. Turvalisuse nimel lasime kiiresti spinni alla, et võimalikke probleeme vältida. 

Foto: Kahe äikesepilve vahel kasvas ülesse neli vesipüksi.

 Allatuult sai Aquila väga hea käigu ja rebis eest. Kui lõpuks ka meie oma tuule kätte saime, algas jälitamine. Raja kõige kaugemas punktis olime nad uuesti kinni püüdnud ning sealt edasi ootas ees puhas krüss.

Krüss õnnestus hästi – tuul oli selleks ajaks tõusnud umbes 8–10 m/s ning jaht liikus kenasti. 

Vaatamata keeruatele oludele möödis kogu päev ilma viperusteta ning meeskond nautis nii purjetamist kui ka ilusat suveilma. 

 Finišijoone ületasime füüsiliselt esimesena. Järgmine jaht jõudis kohale umbes kümme minutit hiljem.

 Indrek purje heiskamas vikerkaare taustal.

Indrek 

Fotod: Katrin ja Indrek

Jaanid Pranglil

 

Cassandra on ka varem sattunud jaanide ajaks mõnele Eesti väikesaarele. Näiteks eelmisel aastal käisime pööripäeva eel Ruhnus. Mitmel korral on jaanituld väisatud ka Kihnus ja nüüd üle mitme aasta taas Prangli saarel. Kelnase sadamasse jõudsime 22. juuni lõunaks ja oli ka pea viimane aeg, sest kaikohad läksid loosi kui soojad saiad.

Meie reisiseltskonnas oli mitmeid, kes on Pranglit varem külastanud ja kiitsid, et saarerahvas on aktiivne. Näiteks on äsja püsti pandud kaasaegne spordiväljak ja palliplats.

23. juuni õhtul, ehk siis õigel ajal, jaanilaupäeval, süüdati ka saare jaanituli, mis oli suur ja vägev. Ka pritsumehed said käe soojaks, sest kuiv rohi vajas tule piiramiseks veega jahutamist.

Lõkke süütas Viimsi vallavanem Siiri Visnapuu, kes ka vabandas, et süütamine veidi venis, sest tema esialgne plaan tulla saarele oma väikese paadiga läks luhta, kuna jaaniõhtul oli päris tuuline ja sestap tuli tuld tuua liinilaevaga.

24. juuni hommikul kell 6.30 andsime esimeste vihmapiiskade saatel otsad ja sõit Piritale möödus korralikus vihmasajus.

Prangli 178 aasta vanune Laurentiuse puukrik on üks vähestest, mille vitraažaknal laeva kujutis. See valmis eelmisel aastal klaasikunstnik Urmo Rausi  tööna. Üks aken sümboliseerib 1941 aastal mobiliseeritud eestlasi Kroonlinna vedanud ja Prangli lähistel uppunud aurulaeva Eestirand. Laev sai sakslaste õhurünnakust tabamuse ja uppus seejärel Prangli lähistel. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Prangli saarele pääses 2672. Eestiranna ohvitel on saarel lausa oma kalmistu. 1910. aastal Šotimaal valminud ja 1932. aastal Eesti lipu alla ostetud Eestirand oli omal ajal tonnaažilt suurim laev Eesti laevastikus. 

Foto: Anne Sõber

Jaanis

Terra Feminarum ehk Naiste Maa regatt

 Kalevi JK kolmapäevakuid on vahel legendaarse Kirovi kolhoosi juhi Oskar Kuuli mälestuseks kutsutud „kuuli muna poleerimiseks“ kelle võimupiirkonnas Miiduranna reidikai asus. Saaremaal oleks siis vastav Allirahu või Abruka poleerimine, mida aastakümneid harjutatud. Laupäeval aitasime kalevlastel aga Terra Feminarumi käigus poleerida Naissaart.

Tehnilised vahendid said üle kontrollitud ja sõit ise oli samuti kena, pool spinni all, pool krüssus, kusjuures lõpuotsas andis pilve alt põhituulega risti vastupidise suunaga pagi kus max tuul oli 14 m/s. 

Mereilma teab ikka ainult ise kohapeal olles!

Ilmaprognoos pidas paika vaid osaliselt. Ootasime ennustuse järgi vihmast ilma, aga sadas vaid stardi ajal ja ülejänud päev oli kuiv. Vahel isegi päike näitas ennast.

Fotod: KJK ja erakogu

Hooaeg algas veidi teisiti

 Sel aastal tuli kevad CASSANDRA-le teistmoodi, Pirital soojas ellingus. On ikka mõnus küll, kui kõik on nii kuiv, et niiske lapp kuivab käes ära. Ruum on soe nagu magamistuba, saab vihmast ja külmast välja tegemata parrast poleerida.

Mast oli samuti maas ja selle top ei kõigu kuskil taevas. Sai rahulikult patsutamas ja targutamas käia, et mis seal tegelikult olema peaks.

Üht teist sai masti juures ja korrastatud.

Kui asukoht juba on Pirita, siis on plaan ka veidi siinset vett proovida trimmid paika ajada. Aga suve  teisel poolel kohtume ka lääne-Eesti saarestikus. Ilmsely läheme Haapsallu ja sealt edasi Muhu Väia  starti.

Neljapäeval, 14. mail saigi laev vette. 

UUS XR 41 ON LIIGA KIIRE JAHT

 45-aastane itaallane Matteo Polli on kogunud kuulsust andeka jahidisainerina, kes on osalenud Italia Yachts 11.98 ja Grand Soleil 44 võidusõidujahtide disainimisel ORC arvutuslikule pallisüsteemile sobivamaks. Mitmete teiste tootjate laevu on omanikud nt Cossutti Yacht Design juhiste järgi ORC pallisüsteemile sobivamaks disaininud, vahetanud kiilusid, maste ja purjestust.

 X-Yachts valmistas viimased 15 aastat Xp performance ja Xc cruiser jahte. Nüüd aga võeti ette kuulsusrikaste X-99, X-35 ja X-41 võidusõiduajaloole järg kirjutada. 2025. aastal sündis XR 41 race.

XR 41 on õõnsa kiiluga, kuhu saab vastavalt paadi kasutamise eesmärgile ja tellija vajadusele panna vahtplasti või tinaplaate. 

 Olgugi, sama veeväljasurvega, on XR 41 süsinikkere 30 cm ja veeliin koguni 100 cm pikem kui X-41. Krüssupurjed on 12 m2 suurema purjepinnaga ning 20-kraadise kreeni juures on püstuvusmoment 25% parem.

Vöör pole enam nii nooljas, kui varasematel mudelitel, vaid hakkab üsna kohe laienema. Ahter on sarnaselt Italia Yachts-le kergelt V-kujuline, et kreenis sõites märguvat kerepinda vähendada. ORC palli huvides on ka rool ühe-leheline ning toodud ettepoole, et säilitada juhitavus kreeni iga nurga korral.

 Mullu suvel Tallinnas toimunud ORC MM-il võtsidki XR 41-d auhinnalaua puhtaks, B klassi I, II ja IV koht. See tegi teised meeskonnad muidugi kurvaks ning asja uurimisel on jõutud järeldusele, et X-Yachts nutikas disain kasutab ära ORC pallisüsteemi äärmusi ning edestab koguni ORC-le kaua lähedal seisnud Polli disaine.

Karistuseks lisas ORC XR 41 jahtide pallivalemisse kiiresti 10 pallipunkti muutes esmakordselt ORC võistlusväärtust poliitilise kaalutluse tulemusena, mitte mõõtmis- või arvutustulemuste tõttu.

Samuti on tekitanud küsimusi, miks Matteo Polli projekteeritud Grand Soleil 44 puhul sarnast otsust ei tehtud. Tolle jahi mudeliga on samuti 3 korda maailmameistriks tuldud ning ka Tallinnas saavutati B klassis III koht.

 Peamine murekoht tundub olevat jahi kere omaduses iseenese tekitatud lainete ja keeriste takistust ületada. XR 41 projekteerimiselgi osalenud jahtide ORC optimeerija Max Gurgel juhtis juba 2023. aastal tehnilise komitee (International Technical Committee, ITC) tähelepanu sellele, et takistuse arvutamise mudel pallivalemis võib olla ebatäpne.

Tol korral ITC midagi ette ei võtnud, nüüd aga on ORC eraldanud rahalised vahendid ning kaasanud X-Yachts-i eesmärgiga leida lahendus 2026 jaanuaris.

 ORC valem tuleb korda teha, et säiliks piisav usaldus selle 50 aastat põhja-Euroopas ja Itaalias levinud pallisüsteemi vastu. Prantsuse ja Inglise purjetamiskogukondades enam kasutatav IRC valem arvestab veidi erinevaid näitajaid. Põhjamaades ja Eestiski kasutusel olnud LYS pallisüsteem lisas kõigile jahtidele lihtsalt mõne pallipunkti, et klubiregattidel kohtade arvestust huvitavamaks teha. ORC argument on aga alati olnud arvutustel põhinev objektiivsustaotlus. Kui nüüd aga selgub, et valem uusi jahidisaine arvesse võtta ei suuda, tekib purjetamiskogukonnal paju küsimusi teaduspõhisuse, uute jahtide ostmise mõttekuse ja LYS-st loobumise kohta. Samas, kui valem muutub, siis on huvitav ka kõigil teistel jahtidel, kuidas muudatused nende laevade võistlusväärtust mõjutavad.

Uus hooaeg on peagi algamas!

 Alo.

 Allikad:

Revealing the Secrets of the 'Impossible' XR 41

IRC and ORC: the endless war!

Fast on water – slow on paper |

Did XR-41 outwit a measurement rule?

ITC-2025-minutes-Appendix-XR41.pdf

The-Genius-Move-That-Broke-the-Rule.pdf

CASSANDRA NIMEPÄEV

Soome oli esimene iseseisvuse deklareerija tol revolutsioonilisel 1917. aastal, Eesti järgnes 3 kuud hiljem, kuid okupeeriti kohe. Novembris 1918 algas Vabadussõda. Briti mereväe eskaader 13 laevaga oli teel Tallinna, ülesandeks toetada Eestit Vabadussõjas. Tormisel 5.12.1918 ööl hukkus Vilsandi tuletorni traaversis Saksa miini läbi sõjalaev HMS CASSANDRA. Nädal hiljem jõuti Tallinna ning heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge. 

Sel aastal sattus meie mälestuspäeva kogunemine Soome iseseisvuspäevale. Niisiis osalesime Soome 108 mälestusteenistusel ning Rootsi-Mihkli kiriku jõululaadal.

 Edasi jalutasime Linnamuuseumi, kus saime lisateadmisi keskaegsete tegusate rahvusvaheliste vallaliste meeste, mustpeade kohta. Mustpead olid julged noored mehed, kes korraldasid tuletõrjet, moodustasid ratsapolgu ja viisid läbi Maikrahvi ammulaskmisi, mille XVI saj auhind hõbepapagoi on tänaseni säilinud (vasakpoolne foto). Samuti on säilinud Revali legendist inspireeritud XVI saj hirvejalgpokaalid (foto paremal). Taani kuningas Valdemar II oli jahi käigus ajanud hirve järsaku veerele, kust vaene loom pidas paremaks vabana alla viskuda, kui hukkuda jahimehe käe läbi. Germaani keeltes Reh (hirv) fall (kukkus) (parempoolne ülemine foto).

Lõpuks sõime Münchneri pubis verikäkki.

Alo.

Merepäevadel

 Traditsiooniliselt toimus 08.08.2025 Kuressaare merepäevade raames laevastiku eskaadrisõit. Kuressaare jahisadamas kaunistasid Cassandrat öösel nii masti tõmmatud valgustus kui kuupaiste. Kusjuutes see oligi täielik täiskuu. Öö jooksul mahendas kuupaistet kerge udu, mis maa ja mere kohale langes.

Merehuvilised aga püsige ärksad ja kiigake ikka vahel siia lehele ka. Muhu väina regati ja merepäevade vahel oli Cassandral seilamisi nii väljamaale kui teistele saartele aga sellest üsna pea.

 

Üks vaheldusrikas seilung läbi Muhu väina ja sealt edasigi

 

Seekordsel Muhu Väina regatil osalesid Alo, Juhan, Jaanis, Jaak, Indrek  ja Martin ning Margus.  Kaasa tegi ka noorpurjeaja Ott. Ühel sõidul tegi samuti kaasa ka Oti sõber Feliks. Margusele oli see  teine regatt, Otile ja Feliksile

aga esimene. Nii et me ise naersime, et eks me ka üks  õppelaev ole siin Muhu Väin regatil. 

Harjutuseks ja kokkumänguks oli nädala varem Kessu regatt, mille kohta eelmine postitus.

Meeskond kogunes regati avapäevaks ehk siis kaheteistkümnendaks juuliks. Jaanis tuli Kuressaarest liinibussiga juba reede õhtul laeva. Ta rääkis vägevast äikesest mis õhtul Haapsalus möllas. Juba teel tulid esimesed piisad ja 3 minutit peale laeva saabumist avati taevas täiesti kõik luugid ning mitu äikesepilve koondasid oma välgud. Oli vägev kõud, mida isegi kohalikud ütlesid, et Haapsalus pole ammu olnud. Seda anti mitmeks tunniks. Tegelikult oli see sümboolne, sest vahetas jaheda ja vihmase suve sooja, kuivema ja mis parata, tuulevaikse vastu.

Tegemist oli A. Le Coq 68. Muhu Väina regatiga. See kulges Haapsalust Kõigustesse, sealt edasi Kuressaarde ja ja lõppes Pärnus. 

Laupäeval korraldas Jaanis laeva registreerimise  regatibüroos ja ja viis läbi varustuse kontrolli. Tavapäraselt saime  laevale 68. Muhu Väina metallist embleemi. Selleks ajaks oli Haapsalu purjemeister Joonas õmmelnud üle ka meie purje ja paigutanud uued liistutasku kinnitused.

Regati 1. sõit pühapäeval kulges mõõdukas tuules. See oli lühike ring Hobulaiu lähistel. Rajale minek kestis üle tunni ja kui meie jõudsime kohale nii nibin-nabin, siis starti kohe ei antud, sest osa laevu alles sõitis alguspunti suunas.

Oli paraja purjetuulega sõit. Seda vaatamata ohule, et võib ka päris ära plekkida.

Esmaspäeval startisime aga Roomassaare poole. See sõit oli tõsine tuule loterii. Ees sõitnud kiiremad jahid saime Kessulaiu all kätte, nii et vaid mõned kiiremad I grupi omad kaugemal ees.

See vahepeal tuules saadud edu jäi aga ajutiseks ja Kübassaare kandis läbisime järgmise tuuletu pleki. Enne kui päris pimedaks läks, finišeerusime Kõiguste sadama lähistel.

Järgmine päev, 15. juulil toimunud Kõiguste ring katkestati tuulevaikuse pärast, kui  meie olime pool rada läbi sõitnud.  Ju oli siis korraldajatel suur vajadus, et kogu laevastik jõuaks sadamasse seal toimuvateks üritusteks.

Mati Sepp kes oma laeval Green Energy oli kiireim alus ORC I grupis, heitis pärast ette, et katkestada tuli seepärast, et tema oleks sellel etapil ajalimiidi kinni sõitnud. Kes seda teab, kuidas oleks läinud. Meie jälle arvasime, et finišit oleks saanud võtta ju ka mõnes vahemärgis. Kodulehel aga teatati lakooniliselt, et  teisipäeval kavandatud Alexela Kõiguste ring  jäi vaibunud tuule tõttu purjetamata.

Jaanis, Alo, Martin ja Ott perega võtsid õhtul vastu Jaagi lahke kutse tema juurde sauna. See asus Laimjalas. Laimjala teelt tuli keerata vasakule Hundisilla peale ja seal see tore talu, mille eest Jaagu isa hoolitseb, asus. Saun oli tõesti kosutav. Ikka kaseviha ja kadakase viha valikuga.

Kõigustest oli nüüd vaja edasi saada Kuressaarde. Kõiguste-Kuressaare etapp 16. juulil  sai Muhu Väina kodulehel nimeks „shampanjapurjetamine“, kus nõrgale tuulele liitus ka  tihe udu Abruka all. See oli nagu sein, mille sisse sõitsime. Sellel etapil pidime leppima ajalimiidist välja jäämisega. 30% ajalimiidi sisse saamisest jäi puudu 4 minutit. Finišit segas veidi ka parajasti sinna saabunud kaubalaev. Meie oma laevaga Kuressaarde ei läinud, sest meile  oli supp ja saun ka Roomassaares.

Kogu väina jooksul oli omaette projekt logistika korraldamine, sest iga päev oli vaja midagi laevale tuua- kas toidukraami, jooki, mida kuuma ilma pärast palju kulus või oli vaja hankida muud vajalikku. Paljus oli abi Martini abikaasast Silviast, kes etendas maismaal toimiva tugijaama rolli ja täitis näiteks Tallinnas ära meie gaasiballooni, mis oli vahepeal tühjaks saanud. Ostsime juurde veel ühe ballooni tagavaraks.

Neljapäeval,  17. juulil, oli kavas sportlik ja kiire lühirada ehk Kuressaare ring. Muutlikes ja heitlikes tuuleoludes õnnestus kahe planeeritud sõidu asemel pidada maha vaid üks sõit. Ülejäänud aja praadisime päikeses ja saime ka merel ujumas käia. Pärast läksime Jaanise autoga Kuressaare sadamasse sealseid üritusi vaatama. Linnas täiendasime ka provianti.

Reedel sõitsime edasi Pärnusse. See oli ka regati kõige pikem ots. Arvata võis, et päev tuleb pikk. Seda enam et sõita tuli ka ümber oma Abruka. Esialgne spinniots vahetus üsna pea krüssuks nõrgas tuules. Õnneks päris tuulevaikus meid ei kollitanud. See eest saime Kihnu lähistel kaela äikesepagi. Eespuri tuli ruttu alla lasta, sest see oli meil kerge tuule jaoks mõeldud.

Pagi kestis umbes 20 minutit ja siis sai edasi sõita spinnakeriga. Seda lõbu ei jätkunud aga lõpuni ja finiš ootas meid juba taas krüssus, ehk vastutuult. Meil õnnestus sõita aga nii täpselt, et viimasel vastutuule halsil sõitsime otse finišisse. Sadamasse jõudsime veidi enne kella kolme öösel. Siingi oli ootamas soe supp.

Kui hommikul saunas käisime, siis Folkboodi mehed olid just merelt kohale jõudnud ja kirusid et äikest nad ei näinud, aga Kihnu sääsed varjutasid nägemise.

Laupäeval toimus viimane sõit Pärnu lahel. See toimus vaid suurematele jahtidele ehk ORC I Ja II. Väiksemad olid mõni alles Kuressaarest tulemas.

Pärnu ring tähendas nii alt tuule kui vastutuule seilamist ja meil oli seega üleval esmalt spinnaker ja seejärel eespuri. Meie groot oli äikesepagis veel veidi rappida saanud ja pidasime hinge kinni et see sõidu lõpuni vastu peab. Õnneks pidas. Meil oli esmalt arvamus, et üle parda läks ka üks peli vänt, kuid see oli siiski kokpiti luugist alla koisse kukkunud.

Juba eelmisel päeval sai võetud plaan et sõidame kohe samal õhtul Roomassaarde. Need, kes veel Pärnus olid, ehk Jaanis, Alo, Juhan ja Martini pere käisid koos õhtusöögil Sweet Rosie Irish Pubis. See Vana Villemi keti söömakoht.

Kell 20.35 andsid Alo, Juhan ja Jaanis laeva otsad ja teekond Roomassaarde võis alata.

See oli üks tavaline öine ülesõit. Tuul oli nõrk ja abiks mootor. Hommikuks olime Roomassares ja Alo ning Juhan läksid praamile, ses bussile pileteid ei olnud.

Jaanis

 

Paneme siia mõned pildid ka oma konkurentidest. Need sai tehtud Kessulaiu all.

 

Kessu regatt Haapsalus

 

 Kessu regatt Haapsalus

Kuna seekordne Muhu Väina regatt algas Haapsalust, siis sobis meile, et võtta enne väina ka Haapsalu Jahtklubi Kessu regatt. Kessu regatil olime ka kunagi varem käinud eelmise laevaga.

 Esmalt tuli aga Haapsalusse jõuda. Üsna tuulisel reede hommikul, 4. juuli 2025, kui ööl sündis Soome lahe laine kõrguse suvine rekord, mille mõõtis TTÜ  lainemõõtja LainePoiss, hakkasid Jaanis ja Juhan Roomassaarest kell 6 hommikul Haapsalu poole purjetama. Samal ööl mõõtis Naissaarest viis miili loodes paiknev lainemõõtja kell 03.30 lainekõrguseks 4,1 meetrit. Suvekuudel ehk juunist augustini pole varem Soome lahes nii kõrgeid laineid registreeritud. Reedese lainetuse suverekordi tingis tsükloni Ulla. Soome lahel puhus lääne-loodekaare tuul puhangutega kuni 27,1 m/s. Ulla ramm oli hommikuks raugenud ja Cassandral läks ülesse läks groot ja kõva ilma foka. Kuni 16 m/s tuult saime aga muidu olid olud head. Vihma, mis viimased nädalad olnud peamine ilmastikunähtus, ei sadanud. Tugevamaid iile aga oli ja nii juhtus, et groot sai Haapsalu lahel alla võtmisel veidi viga. Pidime teda paikama ja ahterliigist õmblema. Haapsalu purjemeistrit Joona ei olnud parajasti kohal. Esimese öö seisime Westmeri sadama kütusekai ääres traallaevade kõrval. Viimased olid täiesti maha jäetud ja nende peal saanuks lambaid karjatada.

Järgmised päevad oli meie asukoht juba Grand Holm Marina, kuhu jäime kuni Muhu Väina regati alguseni.

Kessu regatil sõitsid Alo, Jaanis, Juhan ja Indrek, ning pärast tuli ka Jaak. Lisaks olid meil pardal uued meremehed Margus ja Evely.

Sarnaselt juba mitme varasema nädalaga, oli ka see nädalavahetus ehk siis 5. ja 6. juuli pigem tuulisem kui vaikne, kuid tuult polnud ka üleliia. Esimene päev olid lühiraja sõidud. Teisel päeval pikem ots kuni Kumari leeni.

 
Oli tore regatt ja saime ka ilusa teise koha karika.

Siin me oma punase spinnakeriga tuleme https://www.facebook.com/share/v/16nYBuP2tk/

Haapsalu Jahtklbi FB lehel ka väike video regatist https://www.facebook.com/share/v/1GM8wHb1hZ/

Kessu regatilised lõpetamise. Haapsalu Jahtklubi foto ja videod.

Aasta kõige lühem öö Ruhnus

 Juhtus nii et selle aasta kõige lühema  öö kulges Cassandra purjede all ja teekond viis meid Ruhnu. See oli siis päev enne jaanipäeva. "Süüdlaseks" oli Jaak, kes juba pikalt plaaninud sõpradega saarel ära käia. Nüüd sai see siis teoks. 

"Kui Päike pole horisondist madalamal kui 6 kraadi, sellist olukorda tuntakse tsiviilse hämarikuna. Kuni 12 kraadi allpool silmapiiri asuv Päike tähendab nautilist hämarikku ning 

astronoomiline hämarik tähendab, et Päike on kuni 18 kraadi silmapiirist allpool. Suveperioodil esinevad Eestis astronoomiline ning nautiline valge öö. Tsiviilne hämarik omab meie maal siiski algust ja lõppu isegi suvisel pööripäeval. Termin „tsiviilne hämarik“ tähendab, et sel ajal on veel päris valge, väljas näeb ajada tavalisi argiasju. Nautiline hämarik osutub sellele, et silmapiir on veel eristatav (navigatsioon maiste märkide järgi on veel võimalik), kuigi on juba mõnevõrra pimedam. Astronoomilise hämariku korral on juba päris pime ja taevas tähine, ometi võib põhjakaares tabada nõrka kuma. Praktikas võib siiski märkida, et vastavad piirid ei ole järsud ning nt keskõine selgelt märgatav põhjavalgus on vaadeldav alles ligemale 9-10 päeva peale astronoomiliste valgete ööde algust.

Heledamad tähed saavad nähtavaks kusagil kella 23 ja 24 vahel, hämaraim aeg on umbes kesköö ja poole kolme vahel, seejärel läheb jälle aegamööda päris valgeks ja algab uus päev. Muuseas, kohalik kesköö Eestis on (suveaega arvestades) Tartus kell 1.13, Tallinnas kell 1.21, Kuressaares kell 1.30".

Allikas: astronoomia.ee  

Abruka regatist

 Cassandraga merele, Abruka regatt 2025 ja Saare maakonna meistrikad 2025.

Mari kirjutab meie blogi jaoks oma merel käigust nii.

Merit, minu värske töökaaslane küsib mõni päev enne sõitu, kas soovin reedel kaheks päevaks regatile minna. Mina vastu, kas tuled ka? Merit kahjuks seekord ei sõida. 

Minu purjetamise soov ja igatsus on tugev, kuid kogemusi vaid üksikud. Ei taha algajana meeskonnale koormaks olla, lisaks kahtlen, kas on ikka mõistlik võõraste meeste kambaga kaheks päevaks kodust ära minna. No vist ei ole? Esialgu loobun. 

Päev enne regatti saan Meritilt uue kirjakese, kas ikka lähed!? Väike kodune arutelu ja olen Cassandra selle regati kambas. 

Reede õhtuks olen veendunud - Meritil oli õigus - seltskond on rahulik ja viisakas. 

Esimene päev on mõnus keskmine tuul, rapsimist stardis ja märgivõtul siiski omajagu. Tunne on, et väga palju abiks ei oska olla, kuid eespurje soodi, spinni brassi ja valli juurde ning kallutama siiski lubatakse.

Teisel, tuuletul päeval usaldatakse ka rooli.

Nii tänulik võimaluse ja kogemuste eest! 

Ilm Abrukal on ilus, külm kuid selge ja rahulik. Enne sauna mahub õhtusse soe supp kohvikus, jalutuskäik Abruka külateel ja vaade kaunile päikeseloojangule sadamast. 

Kaasas on telk jm vajalik, mis lõpuks kasutust ei leia. Mehed loovutavad ühe kajuti ja uni on seal täitsa mõnus. Varem ei olnud ma jahis ööbinud, veidi oli merehaigeks jäämise hirm, kuid asjatult. 

Laupäeva hommikul on põlved sinised. Alo oli eile võistluse ajal hoiatanud. Ja omad kogemused sügiseselt Helgilt. 

Kui varem jahil ei ole pikemalt tegutsenud, siis vaadet varjav nokamüts tasub siseruumis peast võtta - lõin pea mitu korda üsna tugevasti ära. 

Võistlussõite laupäeval kahjuks ei toimu, tuul on nullilähedane. Cassandral tuleb leppida regati ja Saaremaa MV suurte jahtide 2.kohaga🥈

Veelkord suurimad tänud toetavale meeskonnale - Jaanis, Alo, Juhan, Indrek ja Jaak!

Mida 2025 purjetamishooaeg pakub

Suvi on käes ja laevad merel. Kellel huvi Cassandra tegemiste vastu, siis siin on väike ülevaade meie hooaja plaanides (ESIALGNE). 

06.06.-08.06.2025 oleme Saaremaa Merispordi Selsti noorteregati finišilaev (optimistide rajal)

Reede, 6.juuni

11:00             Võistlusametnie koosolek

13:00               Võistluste avamine

15:00               1.sõidu hoiatussignaal

Laupäev 07.06, pühapäev 08.06

9:00                 Võistluskomitee koosolek treeneritele

11:00               Päeva 1.sõidu hoiatussignaal

 Pühapäev

16:00               Viimane võimalik hoiatussignaal

ASAP               Võistluste lõpetamine/autasustamine

  

13.-14.06.2025 Saaremaa Merispordi Seltsi Abruka  regatt . Seekord toimub Abruka regatt ja Saare Maakonna MV ühise regatina.

19.06.2025 Lahesõit meeskonnaga

20.-22. 06. 2025 Oma meeskonna liikmete merematk Ruhnu

28.06.2025 Ülesõit Roomassaare - Haapsalu ca 90 NM. Haapsalust algab juuli algul Muhu väina getatt. NB! Kellel veel huvi, andke teada, meiega saab Haapsaluni purjetada. Vajadusel saab liituda ka Kuivastus, kus võime teha vahepeatuse.

5.-6.07.2025  Haapsalu Jahtklubi 44. Kessu regatt https://hjk.ee/uritus/44-kessu-regatt/   

09.07.2025 Meeskonna liikmete lahesõit Haapsalus

12.07-19.07.2025  68. Muhu Väina regatt muhuvain.ee

20.07.2025 Ilmselt sel päeval plaanime purjetada Pärnust tagasi Roomassaarde.

02.08.2025 SMS lühirada e. Kuressaare Jahisadama regatt

08.08.2025 Kuressaare Merepäevad https://www.merepaevad.ee/kava2025

10.08.-20.08.2025 Plaanitud merematk Ruhnu ja Kihnu

21.08.-24.08.2025 Saaremaa Meirspodi Seltsi Ruhnu regatt

05.-06.09.2025 24h regatt

07.11.2025 Saaremaa Merispordi Seltis 99. hooaja lõpetamine 

05.12.2025 HMS Cassandra 107

31.12.2025 Saaremaa Merispordi Seltis 99. sünnipäev

Heiti Rebase mälestusregatt 2025

 

Saaremaa Merispordi Seltsi 2025 hooaja esimene regatt oli 17. mail Heiti Rebase mälestusregatt.

Heiti Rebane tegeles pikka aega Saaremaal  noortele purjetamisõpetuse andmisega. See oli siis veel  peamiselt nõukogude perioodil.

Nagu tavaks, oli esimene regatt etteandega. See tähendab, et jahid ei stardi korraga, vaid vastavalt oma võistlusväärtusele ja see kes esimesena finišijoone ületab on võitja. Seekord oli selleks folkboot Castor. Märkimist väärib, et Castori võistkond oli vaid kaheliikmeline.

Peale rivistust heiskas Jaanis Cassandra nimel seltsi lipu lipuvardasse. Seegi on traditsioon, et lipu heiskab eelmise aasta võitja.

Meil oli enne merele mnekut ka tseremoonia. Alo pani Juhanile kaela eelmise aasta pronksi. Teised said selle juba eelmise hooaja lõpetamisel, aga Juhan seal ei olnud.

Veel enne, kui me nädal varem trenni tegime, andis Cassandra Alole valvsuse punase teenetelindi. Seda purje hankimise eest. Purje saime Inglismaalt, kust Alo selle kuulutuse leidis. 

Tuul oli tol päeval purjetamiseks paras. Ilm kah ilus. Rada aga väga võitluslik. Lisan siia raja skeemi mille tegi omab ploteril jaht Tüdruk.

Nii et spinnakeri tuli sellel rajal kasutada mitu korda. Meie meeskond oli seekord Alo, Herman, Andres, Juhan, Indrek, Jaak ja Jaanis. Kuna üdvõitja sellel regatil saadaks kahe võistlusgrupi peale kokku, siis oligi esimene väiksemate jahtide grupist Castor. Meile olime omas grupis kolmandad.

SMS regatt 2024

Nüüd talvel meenutame veid 2023 aasra purjetamissuve.

Iga Eesti klubi korraldab hooajal vähemalt ühe suurema noorpurjetajate regati. Sel aastal korraldas SMS regatti juba 20-ndat korda ja CASSANDRA on nendel 15 korda rajalaevaks olnud, sel korral Optimistide raja finišis. Optimistide laevastik on tore, pea sada merehuvilist last loodusjõude taltsutamas!

 

Kõrvaltvaatajale võib rajalaevaks olemine tunduda lihtne, ankur vette ja vedelema, kuid ega see ankru sisse ja veelgi enam välja võtmine ka päris ettevalmistuseta lähe. Seega on ülesanne ka rajalaevale sobivaks manöövriharjutuseks.

 

Traditsiooniliselt on SMS regatt olnud Eesti hooaja esimene, kui veel maikuist kargust tunda. Nüüd aga nauditi sooja augustiilma, mis oli nii piiripealselt päikseline, et pühapäeval lõunaks lõppes tuul päris ära. Aga sõidud said tehtud ja kõigile jäi suvesoojast kuurortlinnast kaunis mälestus.

 

Alo Tamm.

NIMEPÄEV 2024

Ilusat jõulu kõigile !

Tähistasime andvendiajal Cassandra nimepäeva. 

Novembris 1918 algas Vabadussõda. Briti mereväe eskaader 13 laevaga oli teel Tallinna, ülesandeks toetada Eestit Vabadussõjas. Tormisel 5.12.1918 ööl hukkus Vilsandi tuletorni traaversis Saksa miini läbi sõjalaev HMS CASSANDRA. Nädal hiljem jõuti Tallinna ning heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge.

Tolle päeva mälestuseks käisime renoveeritud Lennusadamas näitusel „Kuulsad mereretked“, mis räägib Adam Johann von Krusensterni poolt 200 aastat tagasi koostatud Vaikse ookeani atlasest ning millel on eksponeeritud ka viie miljoni eurone laevamudel Napoleon Bonaparte-i kogust.

Sportpaatide osakonnas märkasime videos ka oma CASSANDRA-t, millega oleme SMS klubi korraldatud EMV regattidel viisteist aastat stardi/finiši laevaks olnud.
Edasi jalutasime läbi Noblessneri kvartali, kus oli jõuluehtes kuusk, Põhjala pruulikotta ning tegime jõuluostud ShiShi kaupluses.

Alo Tamm.

 

Ruhnu regatt

 Sel aastal oli Ruhnu taas plaanis ööregatina, nagu see aastate eest oli. Hilissuvine ilmaennustus teatas aga puhangutest kuni 16 m/s kogu nädalavahetuseks. Meil õnnestus neljapäeva öösel siiski 10 m/s külgtuulega ära sõita, reedel startinud pärnakad aga pidid Ruhnule krüssima, millega kaasnesid ka mõned rikked.  Meie öine sõit oli väga mõnus. Tuul oli paras küljekas, taevas selge ja kuuvalge, mida ilmestasid langevad tähed. Ruhnule lähenedes sähvis kaugemal ka äikest, aga see meid segama ei tulnud. Ruhnus võeti meid vastu tasuta supiga ja ka saun oli soe.

Nüüd jäid reede ja laupäev puhkamiseks. Kuigi reede tuli töölt vabaks võtta, oli plaan mõistlik, sest nii sai laupäeval rahulikumalt puhata.

Ruhnu Rahu festivalilt jäi sel korral meelde vanas kirikus peetud kontsert, millel mälestati 80 aasta möödumist põlisrootslaste lahkumisest saarelt. Samuti uus pop-up pubi Kordon. Olid ka laat ja kontsert Kultuuriaidas, Limo rannas mõõdeti osavust SMS korraldatud samuti traditsioonilisel kõrvalehüppe võstlusel, kus meid esindas vääriliselt Juhan (tema hüppestiil foto). Siiski oli Ruhnu Rahul osalejaid vähem ui tavaliselt, sest liinilaev oli nädala alguses rivist väljas ja festivali ajal tugeva tuule tõttu kõiki sõite ei teinud.

Pühapäevaseks tagasitulekuks lubasid ennustused aga isegi valjemat tuult, seega otsustati see etapp ära jätta ning iga laev sai omale ise väljumise aja valida. Meie hakkasime siiski kohe planeeritud ajal kell 10:00 tulema ning nägime näidikutel ka 14 m/s taganttuult. Groodil oli sees üks rehv ja ees väike eespuri. Õhk oli äärmiselt soe, ennustuste järgi 30 C kraadi ligidale, Abrukast möödudes oli tunda tõeliselt sooja õhku, aga kõige huvitavamad olud olid Roomassaarde ees, kus tagant lükkas tugev laine, aga vöörist puhus üle 10 m/s tuul. Laev samal ajal vänderdas tagantlaines, kuid oli ka krüssutuulest kreenis.
Ruhnu sõitsime rekordilise 4 h 56 min 37 sek ja kuigi tagasi sõidul keegi aega ei võtnud, kulus selleks paar minutit vähem. 

Cassandra Kuressaare merepäevadel

 Tavapäraselt osales Cassandra 2. augustil Kuressaare merepäevade eskaadrisõidul. Sellest üks väike Facebooki videolõik. 

https://www.facebook.com/reel/1151027415978146/?s=single_unit&__cft__[0]=AZUEH0WnndeExi2h0sA8dIy_BeUhKfNK8167e54dWXQOyy7-s_uZPnikiQu3i98iEEsvv2EMwu5WxPY1ksCfXOb68lF_kse7x-8lS9byHMyMjtJsrb7zRhfxWCZplJHWXR9rVQF5cOPp0QDypPAprD4o0ehldjTZYH_4Htfban-phw&__tn__=H-R

Järgmisel päeval, 3. augustil toimus Kuressaare jahisadama avamise 25. aastapäevale pühendatud regatt, kus samuti osalesime. Oli ilus ja meeleolukas merepäev.

Veel GORR kajastusi

 Cassandra saabus esmaspäeva, 9. juulil GORR regati piimasest sadamast Pärnust  Roomassaarde oma kai äärde. Pärnus andsime regati eelviimasel päeval, peale kõige pikemat sõitu intervjuu Läti GORR TV-e.

20240712_GoRR_Alo.mp4 - OneDrive